Tänapäeval on paljude inimeste mõtetesse püsima jäänud levinud arvamus, et liha teeb tugevaks ning lihast loobumine nõrgendab organismi. Samas on korraldatud rohkelt katseid ja uurimusi, mis tõestavad, et taimetoidu-dieedil olevad inimesed sooritavad füüsilisi teste paremini. Neid uurimusi toetavad väga paljud sportlased, kes on taimetoitlased või veganid, tõestades, et ei ole vaja süüa liha, et olla tugev.

Selliste sportlaste nimekiri on muljetavaldavalt pikk: nende hulgas on Andreas Cahling (Rootsi kulturist, sai olümpial kuldmedali suusahüppes), Chris Campbell (olümpiavõitja maadluses), Nicky Cole (esimene naine, kes kõndis Põhjapoolusele), Keith Holmes (maailmameister keskkaalu poksimises), Paavo Nurmi (pikamaajooksja, võitis 9 olümpiamedalit ja püstitas 20 maailmarekordit) jpt.

Arvukad uurimused, mis on avaldatud mainekates teaduslikes ja meditsiiniajakirjades, on võrrelnud erineva dieediga inimeste jõudu ja vastupidavust ning tulemused on olnud kõikides sarnased. Nimelt selgub, et eelarvamus, et liha annab jõudu ja vastupidavust, ei pea paika.

Yale’i ülikooli toitumisteadlased Irving Fisheri juhtimisel tegid rea katseid, et võrrelda lihasööjate ja taimetoitlaste jõudu ja jaksu. Ta valis katsetesse mehi kolmest kategooriast: lihasööjatest sportlased, taimetoitlastest sportlased ning istuva eluviisiga taimetoitlased. Tulemused avaldati Yale Medical Journalis ning need olid üsna ootamatud.

Selgus, et kolmest võrreldud grupist oli lihasööjatel tunduvalt vähem vastupidavust kui taimetoitlastel, isegi kui viimased olid istuva eluviisiga. Üldiselt oli taimetoitlaste keskmine skoor kaks korda kõrgem kui lihasööjate keskmine tulemus, kuigi pooled taimetoitlastest olid istuva eluviisiga ja lihasööjad olid kõik sportlased. Analüüsides kõiki faktoreid, mis võisid tulemustes rolli mängida, jõudis Fisher järeldusele, et lihasööjate ja taimetoitlaste vastupidavuse erinevus tuleneb täielikult nende toitumise eripärast, tõestades, et lihavaba dieet soodustab vastupidavust.”

Kõigil sarnastel uurimustel oli sama tulemus

Võrdlev uurimus tehti Prantsusmaa riiklikus meditsiiniakadeemias, kus võrreldi elukutsete kaupa taimetoitlaste ja lihasööjate vastupidavust, kasutades mitmeid teste. Tulemused näitasid, et taimetoitlastel oli keskmiselt kaks-kolm korda rohkem vastupidavust ning neil kulus kurnatusest taastumiseks vaid üks viiendik sellest ajast mis lihasööjatel.

Ühes 1968. aastal tehtud, ent väga selgete tulemustega uuringus testisid Taani teadlased gruppi mehi nende toitumise alusel, kasutades trenažööri, et nende jõudu ja vastupidavust võrrelda. Katse käigus sõid mehed kõigepealt kindlal perioodil segudieeti, mis koosnes nii lihast kui ka taimsest toitu. Seejärel uuriti, kui kaua mehed suudavad trenažööril vändata. Segudieedi puhul oli see 114 minutit. Meestel lasti puhata ning anti neile sama perioodi jooksul toitu, milles oli palju liha, piima ja mune. Sel korral suutsid nad rattal vändata vaid 57 minutit. Kõige viimasena toideti katsealuseid vaid taimetoiduga, mis koosnes teradest, juurviljadest ja puuviljadest. Loomsete toodete puudumine ei kahjustanud nende vastupidavust – nad suutsid vändata lausa 167 minutit.

Belgias läbiviidud uuringus tehti katse, kui palju suudavad lihasööjad ja taimetoidulised pigistada n-ö haardemõõturit. Taimetoitlaste keskmine tulemus oli 69 korda, lihasööjatel vaid 38 korda. Nagu mitmetes sarnastes uurimustes, märgati ka selles, et taimetoitlased toibusid kurnatusest kiiremini kui lihasööjad.

Märkimisväärne on see, et selliste testide tulemused on alati sarnased olnud ning nende põhjal võib väita, et lihasöömine mõjutab inimese tugevust ja vastupidavust. Paljud uuringud on tõestanud, et taimetoitlased on tugevamad ja vastupidavamad kui lihasööjad – ükski uuring pole tõestanud vastupidist. Sestap ei saa pidada paikapidavaks väiteid, et taimetoitlus muudab inimese nõrgaks ja väetiks. Kui inimene hoolitseb oma toitumise ja tervise eest, siis liha söömine talle tugevust juurde ei anna.

Allikad: Whole Earth Diet, Journal of Sport History, JSTOR

Foto: good.is

Toimetas Marlen Laanep