Hiljutine uuring näitab, et HPV-vaktsiini saanud tüdrukutest 25% ei ole enam võimelised lapsi saama ning kannatavad viljatuse all. See info pärineb uuringust, mille avaldas Journal of Toxicology and Environmental Health 2018. aasta juunis. Uuring ise kannab nime “Vähenenud rasestumise võimalus HPV vaktsiini saanud USA naissoo esindajatel, vanuses 25-29” ning on lugemiseks leitav siit. Igaks juhuks lisame juurde ka PDF- faili, juhuks, kui uuring peaks soovimatute tulemuste pärast internetist kaduma.

Kaks miljonit last vähem?

Uuringu käigus vaadeldi kokku 8 miljonit USA noort naist vanuses 25-29. Abielus naistel, kes ei olnud kunagi saanud HPV vaktsiini, oli vähemalt üks laps. Abielus naistel, kes olid saanud HPV vaktsiini, oli laps ainult pooltel. Samasugust vahe oli märgata ka nende naiste seas, kes ei olnud abielus – vaktsineeritud naiste seas oli emasid 25% vähem. Selle uuringu autorid raporteerivad, et statistiliselt võttes on alust järeldada – kui kõik 8 miljonit naist oleksid saanud HPV vaktsiini, oleks sündivuse tase USA-s ilmutanud katastroofilist langust. See oleks teoreetiliselt tähendanud 2 miljonit beebit vähem.

Uuringust võib lugeda, et mitmed vaktsiini saanud naised andsid teada “vahetust munasarjade töövõime kadumisest”, mis tähendab, et puberteediealised tüdrukud ning noored 20-ndates aastates naised kannatasid lõppjärgu menopausi all, mille põhjustajaks oli vaktsiin. Sarnaselt Eestile on HPV vaktsiin lisatud riiklikku immuniseerimiskavasse ka näiteks Texase linnas USA-s. Seal on süst kohustuslik, mis tähendab, et kui tüdrukud peavad saama 6. klassi jõudes vaktsiini saama, muidu ei tohi nad riiklikus koolis õppetööd jätkata. Rhode Island süstib neidusid 7. klassis. California ja mitmed teised osariigid kaaluvad samuti HPV vaktsiini kohustuslikuks muutmist kõigile, kes tahavad õppida riiklikus koolis.

Üks-neljale võimalus jääda viljatuks

Sarnaselt teistele riikidele põhjustab vaktsiinide kohta kahtlevate küsimuste esitamine vaktsiinipooldajate seas kisa ka Ameerikas. Tüüpiliselt rõhutatakse vaktsiiniskeptikute “tahtmist lapsi tappa” ja “epideemiate naasemist”. HPV puhul ei ole tulihingeliste vaktsiinipooldajate argumentidel alust, sest “ennetatav” haigus ei ole kunagi põhjustanud epideemiaid ega viinud hauda tuhandeid lapsi.

HPV viirus põhjustab mõnedel kandjatel suguelunditel tüükaid, kuid CDC (Centers for disease control and prevention) märgib, et enamik HPV kandaid ei koge kunagi mingeid sümptomeid. HPV viiruse vastu ei ole küll ravi, kuid see taandub iseenesest – igast 5,575 viirusekandjast naisest sureb 1 emakakaelavähist tingitud komplikatsioonidesse. See tähendab, et tõenäosus uppuda, restoranis surnuks lämbuda või ratta seljas surma saada on suurem, kui jätta oma elu HPV infektsiooni kätte. Veel üks irooniline asjaolu seisneb selles, et HPV vaktsiin isegi ei garanteeri seda, et inimene seda (suuremal jaolt healoomulist) viirust kunagi ei saa. Vaktsiin kõigest “vähendab seda võimalust”. Kuid kas selle efekti nimel on mõtet ohverdada 25% naise lapsesaamisvõimalust?

HPV viirus levib ainult sugulisel teel, mis tähendab, et turvalise seksi ja/või monogaamse suhtega on see 100% ennetatav. Tekib küsimus – kui paljud vanemad laseksid enda tütreid süstida ning kui paljud tüdrukud oleksid üleüldse nõus vaktsiiniga, kui nad teaksid, et on 25% tõenäosus lapsesaamisvõime kaotada? See süst kaitseb OSALISELT ühe sugulisel teel leviva haiguse eest tuhandest, kuid tõenäosus, et sa peale süsti enam lapsi ei saa, on üks neljale. Vanematel tuleks tõsiselt kaaluda HPV vaktsiini tõelist hinda enne, kui nad oma lapsi lasevad vaktsineerida.

Tasub rõhutada ka Eesti riiklikus immuniseerimisdokumendis leiduvat infot: 

Kokkuvõtteks: HPV vaktsiinid on efektiivsed ja hästi talutavad, kuid uuringud lubavad oletada, et emakakaela vähiga võitlemisel ei ole nad efektiivsemad kui hästi läbi viidud skriiningprogrammid koos PAP-testiga (Harper 2009). Siiski peaksid hästi funktsioneerivad vaktsinatsiooniprogrammid tulevikus võimaldama optimeerida skriiningprogramme, vähendama vajalike visiitide ja PAP-testide ning konisatsioonide hulka. HPV vaktsiinide kulutõhusus sõltub nii Eesti riigi arengust kui ka vaktsiini hinnast. 2004. aasta rahvastiku koguprodukti andmete alusel tehtud analüüsi põhjal on HPV vaktsiin kulutõhus 46 riigis 184-st. Selles nimekirjas on Eesti esimene riik, kes jääb allapoole kulutõhususe piiri (Techakehakij and Feldman 2008). Võimalik on, et olukord on praeguseks muutunud. Soovituste tegemisel on arvesse võetud järgmisi momente: tegemist on raske ja surmaga lõppeva haigusega. Samas aga ei ole emakakaela vähk klassikaline nakkushaigus, kus enamus nakatunutest haigestub ning haige inimene on epidemioloogiliselt ohtlik teistele ühiskonna liikmetele. Lisaks sellele on emakakaela vähi vältimisel väga efektiivseks osutunud skriiningprogrammid, mis haigestumise näitajatest lähtudes Eestis hästi ei funktsioneeri. Praeguste seisukohtade kohaselt ei asenda vaktsineerimine skriiningprogrammi, vaid võib anda vaid lisaefekti.

/–/ Kõik see viitab asjaolule, et HPV vastast immuniseerimist ei peaks teostama 12–13-aastaselt, mil teadmised suguelust on veel üsna pinnapealsed, vaid seda võiks teha kas vahetult enne suguelu algust või siis esimese suguelu aasta jooksul. Lisaks eeltoodule on tõenäoline, et kui vaktsineerimine toimub hilisemas vanuses, siis kestab immuunsus ka ajal, mil risk nakatumiseks HPV-ga on suurim (21–25+ aastaselt), seda muidugi eeldusel, et kaitsev efekt kestab vähemalt 10 aastat. Siiski on praegusel ajal veel liiga vähe andmeid erinevate vaktsinatsiooni-programmide tegelikust efektiivsusest.
4. Vaktsineerimist koos nõustamisega võiksid läbi viia perearstid või günekoloogid, kuigi selle metoodikaga on oht, et hõlmatus jääb madalamaks kui koolis läbiviidavates programmides.

Allikad: Medical News, Journal of Toxicology and Environmental Health

Foto: healtline.com

Toimetas Piret Pärnamaa

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6