Foto: Artem Podrez/ pexels.com

Juulis avaldatud Public Health Englandi raport tõdeb, et inimestel, kelle kehamassi indeks (KMI) on 35-40 (ametlik diagnoos “tugev rasvumine“), on 40% suurem risk surra Covid-19-sse, kui normaalse kehakaaluga inimestel. Kui aga KMI on üle 40 (“morbiidne rasvumine“), on risk viirusesse surra 90% kõrgem kui tavakaalus olevatel inimestel. Uuringu põhjal on ka rasvumise piiri peal olevatel inimestel 5 korda kõrgem risk jõuda viirusega haiglasse.

Kui viirusesse haigestunu kehamassi indeks on üle normaalkaalu ehk KMI üle 25, on tal suurem tõenäosus intensiivravi palatisse sattuda, tõsiseid tervisekomplikatsioone kogeda ning viiruse tagajärjel surra.

Raportis rõhutatakse, et ülekaal ei sea inimesi suuremasse nakatumisriski, küll aga kulgeb viirus suure tõenäosusega raskemalt kui normaalkaalus inimestel. Iseenesestmõistetav tõsiasi, arvestades, et liigne rasvkude survestab tugevalt nii hingamiselundeid kui südame-veresoonkonda, loob organismis kõrgema põletikuvalmiduse ja mõjutab seeläbi immuunfunktsiooni.

Suurbritannias on ülekaalulisi ja rasvunuid 63%, iga-aastaselt kulub rasvumisega seotud haigustele riigis üle 6 miljardi naela. Siiski on Suurbritannia seis veel päris roosiline, kui vaadata USA statistikat, kus ülekaalulisi on rohkem kui 70% ning 42% rahvast on rasvunud, tugevalt rasvunud või hüper-super-morbiidselt rasvunud. Ehk polegi nii üllatav, et rasvumisepideemiaga enimhädas olevad riigid on viirusega kokku puutudes kogenud ka kõige suurimaid inimkaotusi

Ajal kui kõikjal soovitatakse viirust alistavate meetmetena sotsiaalset distantseerumist ja maske, mis aerosooli osakeste vastu teatavasti mingit kaitset ei paku, unustatakse mainida, et viirusest hoopis suuremaks epideemiaks on praegusel ajal elustiilihaigused, mida soodustavad valed toiduvalikud ja vähene liikumine. Need kaasaja taudid teevad vastuvõtlikumaks mis iganes haigustele, viirustele lisaks ka vähkkasvajatele, diabeedile, neerukahjustusele, südame-, aju- ja autoimmuunhaigustele etc. Viirus toob kaasaja üleüldise terviskriisi lihtsalt eriti eredalt esile.

Niisiis pole mingit mõtet paanitseda mõne üksiku viiruse ümber. Me kõik teame, et koroonaviirused on tulnud, et jääda, nii nagu ka gripp, millesse haigestumine ja surevus ei ole aastate jooksul kröömikestki vähenenud, ja seda hoolimata gripivaktsiinist, mida on lahkelt pakutud juba aastakümneid.

Eestis on samuti ca pool elanikkonnast ülekaalulised, kaaluprobleeme esineb igal kolmandal lapsel. Äkki oleks siiski mõistlikum ka riiklikul tasemel panustada enam tervist toetavasse toitumisse ja liikumise edendamisse, mitte hirmutamisse ja teaduslikult tõestamata illusoorsetesse meetmetesse?

Liis Orav

integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja

Allikas: Public Health England