Foto: Telegram.ee + Canva.com

Fakt, et suitsetamine kujutab endast olulisi terviseriske, ei vaja tänapäeval enam tõestust. Uppsala teadlased näitasid, et suitsetamine muudab mitmeid geene, seostudes erinevate terviseprobleemidega, sealhulgas suurenenud vähiriski ja diabeediga, vahendas ERR.

Oma geenid saame me kaasa vanematelt ning hilisemas elus toimuvad geneetilise materjali muutusi põhjustavad enamasti vananemine, aga ka keskkonnategurid ja elustiil ehk epigeneetilised muutused.

Hiljuti ajakirjas Human Molecular Genetics avaldatud artiklis uurisid Rootsi teadlased geenide muutusi suitsetajatel ja suitsuvabade tubakatoodete (nt põsktubaka) kasutajatel. Uuringust selgus, et suur arv geene, mis olid muutunud suitsetajatel, olid jäänud suitsuvabade tubakatoodete kasutajatel muutumatuks. Sellest järeldati, et tõenäoliselt ei tingi epigeneetilisi muutusi mitte tubakas leiduvad ained, vaid sajad erinevad ühendid, mis tekivad tubaka põlemisel.

Mitmetest varasematest uurimustest on teada, et suitsetajatel on suurenenud risk nii diabeedi kui ka erinevate vähitüüpide arenguks, nende immuunkaitse on nõrgenenud ning seemnerakkude kvaliteet kehvem. See uuring aga näitas, et suitsetamine muudab mainitud protsessides osalevaid geene, osutades sellele, et suitsetamisest tulenevad kõrgenenud haigusriskid on vähemasti osaliselt seotud epigeneetiliste muutustega. Selliste molekulaarsete mehhanismide uurimine võib tulevikus märkimisväärselt kaasa aidata asjakohaste ravimite arendusele.

Allikad: ERR, Science Daily

Toimetas Ksenia Kask