Südame-veresoonkonna haigused nõuavad igal aastal arenenud riikides enam elusid kui mis tahes muu haigus või isegi õnnetused. Selles valdkonnas viiakse pidevalt läbi ulatuslikke uuringuid ning südamehaiguste riskitegurid on valdavalt hästi kaardistatud. Kuid sellest hoolimata ei muutu oluliselt midagi – juba aastakümneid on südamehaigustesse surevus tõusuteel. 2014. aastal esitati Ameerika kardioloogide konverentsil mitmeid huvitavaid teadustöid selles vallas. Enamik neist kinnitavad juba teadaolevat – ebatervislikud toitumisharjumused ja liiga vähene kehaline aktiivsus suurendavad südamehaiguste riski. Üks uurimus aga heidab valgust vähem teada olevale asjaolule, et sünteetilised magustajad, eeskätt aspartaam, võivad olla otseselt südamehaigusi põhjustava toimega.

Iowa ülikooli teadlase Ankur Vyase juhitud uurimus vaatles kümne aasta vältel ligi 60 000 menopausi läbinud naise harjumusi ning töö tulemusel leiti, et aspartaamiga magustatud dieetjookide regulaarne tarbimine suurendab südameinfarkti riski 30% ja enneaaegse surma riski 50%, võrreldes nende naistega, kes ei tarbi aspartaamiga magustatud jooke. Sealjuures oli erinevus märgatav isegi sel juhul, kui võeti arvesse teisi südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoreid nagu kehamassiindeks, suitsetamine, hormoonasendusravi, kehaline aktiivsus, tarbitavate kalorite ja soola hulk, diabeet, kõrgvererõhktõbi, kõrge kolesterooli ning suhkruga magustatud jookide tarbimine.

Mitmed teadlased, kaasa arvatud Vyas, on rutanud kinnitama, et see uurimus ei kinnita seda, et aspartaam põhjustab südameinfarkti, vaid toob lihtsalt esile korrelatsiooni. Uuringut kommenteerinud eksperdid on lisanud, et võib-olla püüdsid uuringus osalenud naised dieetjookide tarbimisega kompenseerida üldiselt ebatervislikke eluviise. Kuid see seisukoht on vaid oletus, millele ei ole toodud tõendusmaterjali. Ning Vyas rõhutab, et aspartaami ja südamehaiguste põhjuslikku seost tuleb kindlasti edasi uurida.

See illustreerib hästi, kuidas teadusliku infoga manipuleeritakse vastavalt tööstuste huvidele. Millisel juhul uuringud kajastavad põhjuslikku seost ning millisel juhul lihtsalt korrelatsiooni – see oleneb sellest, kui suured majanduslikud huvid on uuringu taga. Tänapäevaste teaduslike standardte alusel on väga raske tuua välja mõne toitaine või toidulisandi põhjuslikku seost haigustega. Isegi siis, kui jälgida kõrvuti aasta jooksul vaid rämpstoitu tarbivat inimest ning vaid tervislikku toitu tarbivat inimest, saab välja tuua vaid korrelatsiooni, et rämpstoitu tarbivatel inimestel esineb teatud haigusi sagedamini – selleks, et säilitada standardit, ei saa rämpstoitu nimetada haiguste põhjuseks.

Aspartaam on närvimürk

See, et aspartaamiga magustatud jookide tarbimine toob kaasa niivõrd palju suurenenud südamehaiguste ja enneaaegse surma riski, näitab, et selle aine mõju kehale ei tasu alahinnata. See aine toodetakse laboris geneetiliselt muudetud E.coli bakterite ainevahtuse jääkidest. Dieetjookides kombineeritakse seda mitme teise samalaadse sünteetilise magustajaga ning kehas laguneb see mitmeks mürgiseks aineks, sealhulgas formaldehüüdiks ja metanooliks. Seedeprotsesside käigus oksüdeeritakse formaldehüüd metaanhappeks, mis esineb looduslikult sipelga- ja mesilasemürgi sees ning on imetajate jaoks toksiline.

Aspartaami tarbimisega on seostatud üle 90 erineva kõrvalnähu, sealhulgas peavalu/migreenihood, pearinglus, krambihood, iiveldus, lööbed, ärrituvus, depressioon, unehäired, probleemid nägemise, kuulmise ja maitsemeelega ning mäluga. Toiduainetööstused on pikka aega püüdnud aspartaami toksilist mõju alahinnata ja kalevi alla panna, kuid mida enam selle kohta on teaduslikku tõendusmaterjali, seda raskem on ignoreerida aspartaami toksilisust inimesele.

Dieetjookide tarbimine on sisuliselt “aeglane enesetapp”. Kõikvõimalikud muud joogid on parem valik kui sünteetiliste magustajatega dieetjoogid. Isegi tavaline Coca-Cola, kuigi tervislikkusest kaugel, on parem variant kui sama joogi dieetversioon. Ning kuna on tõestust leidnud ka see, et dieetjoogid ei aita tegelikult kaalust alla võtta, suurendavad riski neerupuudulikkuse tekkeks, on seostatud leukeemia, mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomi ja ajukasvajate tekkega, siis kaob ära igasugune põhjus, miks neid üldse tarbida.

Allikad: The University of Iowa, Natural News, American College of Cardiology, CNBC, Metro, Collective Evolution, CE 2

Foto: naturalon.com

Toimetas Katrin Suik