Foto: Tumisu / Pixabay 

Juba Eesti vanarahvas teadis, et viha ja riid ei tule kellelegi kasuks. Rahvatarkus manitseb, et “viha võtab vilja maast, kadedus kalad merest” ja “vihastamine teeb vanaks” – nüüd kinnitab seda ka moodne teadus.

Võib eeldada, et kellelegi pole üllatuseks, et viha pärsib oluliselt organismi immuunregulatsiooni võimekust. Inimestevaheline vastandumine, poliitiline ärapanemine ja vaenu õhutamine pole just parimad strateegiad rahva tervise toetamiseks. Nagu ka hirm ja paanika, mis samuti jõuliselt organismi ressursse kurnavad. 

Harvardi ülikooli poolt tehtud uuring näitas, et pelgalt 5 minutit viha kahjustab oluliselt organismi immuunbarjääri, vähendades märkimisväärselt immuunglobuliin A taset. Tegu on äärmiselt oluliste antikehadega, mis kaitsevad meid viiruste jt antigeenide vastu just bronhiaal-, gastrointestinaal- ja urogenitaaltraktis. 

Sellega vaenamise varjuküljed aga ei piirdu. Vaenulikkus kahjustab otseselt ka kopse. 2006. a tehtud Harvardi uuring näitas, et vaenulikkuse ja viha keskkond mõjutab kopsufunktsiooni negatiivselt, vähendades kopsumahtu ja  suurendades respiratoorsete probleemide tekkeriski.  

Maailmas valitseva laiema ärevuse taustal on oluline meeles pidada, et ka viha tekitab ärevust juurde. Paljud uuringud on näidanud, et viha ja ärevus käivad käsikäes. 2012. a avaldatud teadustöös jõuti järeldusele, et viha võimendab generaliseerunud ärevushäiret (GAD). Lisaks liigsele ja lakkamatule muretsemisele võib selle häirega inimestel esineda ka rohkelt kaasuvaid sümptomeid nagu keskendumisraskused, närvilisus, kiire väsimine ja ärrituvus. Füüsiliste sümptomitena võib esineda ka higistamist, iiveldust ja kõhulahtisust. 

Rohked uuringud on näidanud, et vihasööstud, tigedus ja agressioon on märk kõrgenenud depressiooniriskist (seda eriti meeste puhul). Kui naiste puhul toob depressioon sageli kaasa ka enese vastu suunatud mõtted ja tegevuse (s.h. enesevigastamise jne), siis meeste depressioon on tihti suunatud väljapoole (koduvägivald, kaklemine jne). 

Viha lühendab ka eluiga. Nii näiteks jõuti USA-s Berkeley Ülikoolis tehtud uuringus järeldusele, et partnerid, kes omavahel kogu aega kaklevad on hormooniliselt koos elavatest paaridest lühema elueaga. 

Ei muud, kui et jätkem viha ja parandagem meelt, nagu on öelnud klassikud.  

Liis Orav

integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja

Allikad: lingid artikli sees