Foto: geralt/ pixabay.com

“Juba kevadel, päris koroonapandeemia algusfaasis hakkas kõikjalt üle maailma, nii poliitikute kui meditsiiniekspertide huulilt kostuma väide, et tegu on maailma muutva pandeemiaga ja endine normaalsus ei naase enam kunagi. Harjumuspärane maailm on möödanik,” kirjutab Telegramile integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav.

Selline retoorika tekitas imestust nii tavaliste inimeste kui paljude teadlaste seas, sest maailma lähiajaloostki on teada arvukalt viirusepuhanguid, millesse suremisrisk on olnud tunduvalt kõrgem kui Covid-19 viiruse puhul. Meenutagem kasvõi hiljutisi koroonaviiruseid, 2002-2004-aastani möllanud SARS-i või 2015 a. levinud MERS-i, ometi ei pannud need haigused kedagi rääkima uuest maailmakorrast ega pöördumatutest muutustest.

Nüüdseks on aga selgelt näha, et omal ajal kohatu hirmutamisena tundunud hoiatus uuest maailmast on järjest selgemalt realiseerumas. Uue maailma muutustetuultes dekonstrueeritakse hoogsalt sajandeid püsinud vaieldamatuid tõdesid ning rekonstrueeritakse uut reaalsust.

Jõulise suunamise abiga püütakse muuta nii inimeste meelsust, ootuseid, uskumusi kui käitumist. Aga mitte ainult! Efektiivseks tööriistaks uue normaalsuse loomisel on osutunud ka endisaegsete terminite muutmine. Uues maailmas ei kohkuta tagasi ka sajandeid muutumatuna püsinud definitsioonide ümbersõnastamisest.

Mõned näited:

TERVE = HAIGE

Uues normaalsuses on piir tervise ja haiguse vahel õhkõrn. Kui siiani eeldati, et haiguse puhul tekivad konditsioonile omased sümptomid, siis nüüdsest pole see enam vajalik Sellest teadmisest lähtuvalt on saabunud aeg, mil terveid inimesi enam praktiliselt ei eksisteerigi, nende asemel on nüüd kõikjal kas pre- või asümptomaatilised viirusekandjad st. märkamatult haigusi levitavad salanakatajad.

Kaasaegse Covidi-narratiivi valguses saab inimese terveks või haigeks olemist defineerida vaid PCR test. Seda hoolimata tõsiasjast, et praeguseks on test arvukate teadlaste poolt kuulutatud ekstreemselt probleemseks ning ka mitme riigi kohus on kuulutanud PCR testid ebaadekvaatseks. Nüüdseks on WHO tunnistanud, et testid on ebatäpsed, annavad hirmpalju valepositiivseid tulemusi ning testivastusest ei piisa, et kuulutada inimene haigeks või nakatunuks. Kõigest hoolimata jätkub PCR-testide kultus täie hooga.

IMMUUNSÜSTEEM = MASK JA DESOAINE

Aastatuhandete vältel immuunsüsteemi tõhusalt toetanud meetmed ei toimi enam. Tervislik toit, liikumine, normaalne kehakaal, meelerahu ja head lähisuhted pole nüüdsest olulised. Ca aasta jooksul pole ükski Terviseameti funktsionäär, teadusnõukoja liige ega poliitik pidanud vajalikuks rahvale meelde tuletada nende lihtsate ja toimivate tervisetugevdajate olulisust. See pole ainult Eesti probleem, tervislike eluviiside tähtsusest ei räägita enam kuskil.

Otse vastupidi, jäänud on mulje, et kodus püsimine ja diivanil lösutamine võrdub kangelasteoga, samas kui nt. spordisaalides ja trennides käimine on võrdsustatud nakkuse külvamisega. Immuunsüsteemile nii oluline sotsiaalsus on rangelt põlu all. Lähisugulase külastamine või sõpradel külas käimine on pea sama kui ettekavatsetud tapmiskatse. Ärgem unustagem: HOOLIMINE= LÄHISUHETEST HOIDUMINE, DISTANTSEERUMINE.

Hästi toimiva immuunsüsteemi tunneb nüüdsest ära hoopis tihedalt näkku liibuva maski ja käes oleva desopudeli järgi. Seda hoolimata rohkest tõendusmaterjalist, mis näitab, et maskid pole aidanud üheski riigis viiruse levikut pärssida ega nakatumiskõveraid alla poole tuua. Vaata erinevate riikide maskikandmisega seotud graafikuid siit.

PEAVOOLUNARRATIIVIST ERINEVAD SEISUKOHAD = VANDENÕUTEOORIATE LEVITAMINE

Uus normaalsus on loonud olukorra, kus respekteeritud väljaannetes avaldatud teadustöödele ja teaduslikele faktidele viitamine võib osutuda ebasoovitavaks, isegi kui seda teevad laitmatu renomeega tippteadlased, Nobeli preemia laureaadid ja akadeemikud. Halvemal juhul võib teadustööde kajastamisega kaasneda vale-info levitamise tempel, hoomamatu teadustaustaga fact-checkerite kommentaar ja/või karm ähvardus sotsiaalmeediakonto kustutada.

Alternatiivseid arvamusi tuleb jõuliselt tsenseerida, ka teisitimõtlevate arstide ja teadlaste seisukohti ei tohi avaldada ei tava- ega sotsiaalmeedias. Käes on aeg, mil Oxfordi, Harvardi ja Stanfordi Ülikoolide epidemioloogid tembeldatakse meditsiinikaugete poliitikute poolt avalikult ignorantseteks vandenõuteoreetikuteks. (vt. Great Barrington declaration)

KARJAIMMUUNSUS = VAKTSINEERIMINE

Karjaimmuunsus on kardetud termin, millele koroonakriisi algusest saadik on viidatud kui äärmiselt ebasoovitavale „strateegiale“. Great Barringtoni Deklaratsiooni üks algatajatest, Stanfordi ülikooli meditsiiniprofessor Dr. Bhattacharya nendib intervjuus, et ajast aega on karjaimmuunsus olnud nakkushaigustega seotud bioloogiline fakt, mitte strateegia.

Kui vanadel headel aegadel aitas karjaimmuunsuse tekkele kaasa see, et suur osa inimestest haiguse läbi põdes, siis alates 2020. aasta novembrikuust on asjad sootuks teisiti. WHO on karjaimmuususe definitsiooni muutnud ning nüüdsest on võimalik karjaimmuunsust saavutada vaid vaktsineerimise teel. Uues maailmas haiguse läbipõdemine enam karjaimmuunsusesse panustada ei aita.

31. detsembril 2020 on WHO lehel karjaimmuunsuse definitsiooni uuesti muudetud, nüüd on seal taas kirjas, et immuunsus on küll saavutatav ka haiguse loomuliku läbipõdemise teel, ent WHO toetab selle asemel vaktsineerimise läbi saavutatud karjaimmuunsust, kuna siis hoitakse nende sõnul ära soovimatud haigusjuhud ja surmad.

TEADUSPÕHINE LÄHENEMINE VAKTSINEERIMISELE = SOOVMÕTLEMINE JA USK

Tuntud tsitaat ütleb, et sealt kus hakkab dogma, lõppeb teadus. Uues maailmas propageeritakse teaduspõhise lähenemise nime all järjest enam dogmaatilist mõtteviisi. Paljud usuvad religioosselt väidet, et maskid kaitsevad nakatumise eest, kuigi teadusuuringud ega praktiline kogemus seda ei kinnita. Maske kandvate inimeste etteaimamatu käitumise ehk inimfaktoriga kaasnevad sootuks teised tagajärjed kui laborieksperimendid ennustada suudavad.

Samasugust usul põhinevat retoorikat kohtab ka eksperimentaalsete vaktsiinide teemal.

Vaktsiinitootjad möönavad, et vaktsiiniga seoses on veel palju vastamata küsimusi ja pole piisavalt teavet, et põhjapanevaid järeldusi teha. Nii nt. on nii Pfizer kui Moderna kinnitanud, et neil puuduvad andmed selle kohta, millised on nende poolt toodetud mRNA-vaktsiinide pikaajalised kõrvalmõjud ja kaua vaktsiini toime kestab. Pfizeri vaktsiini 95% efektiivsus ei seisne uuringute põhjal mitte nakkuse transmissiooni vähendamises ega viiruse vastase immuunsuse loomises, vaid pelgalt sümptomaatiliste inimeste sümptomite vähendamises. Endiselt pole teada, kas vaktsiin kaitseb nakatumise või nakkuse levitamise eest, millist kaitset pakub vaktsiin erinevatele eagruppidele, kuidas see mõjub viljakusele või kas vaktsiin on turvaline rasedatele.

Kõigest sellest hoolimata promotakse vaktsiini avalikkusele kui maailma päästjat ja immuunsuse loojat. Dogmaatiline usk vaktsiini turvalisusesse ja efektiivsusesse sundis nt. CDC-d tegema hiljuti järgmist avaldust „Rase? Võite rääkida Covid-19 vaktsiinist oma arstiga, kuid see ei ole enne vaktsineerimist vajalik. Kuigi uuringuid ei ole veel tehtud, USUVAD eksperdid, et mRNA Covid-19-vaktsiiniga ei kaasne riski rasedatele.“!?!

(„Pregnant? You may discuss #COVID19 vaccines with your doctor, but it’s not required before vaccination. While studies have not yet been done, experts believe mRNA vaccines like COVID-19 vaccines are unlikely to pose a risk for #pregnant people. – CDC Twitter)

Teaduslik reaalsus?

Niisiis ei toetu nn. teaduspõhine lähenemine“ uues maailmas enam põhjalikes teadusuuringutes selgunud andmetele, vaid soovmõtlemisele ja religioossele usule.

Liis Orav

integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja 

Allikad: lingid artikli sees