Selle aasta algul avaldati teadusajakirjas International Journal of Toxicology värske uuring, mis kinnitab, et maailma kõige populaarsem taimekaitsevahend Roundup, mida kasutatakse peamiselt geenmuundatud taimede kasvatamisel, on inimeste tervisele ohtlik.

Teadlased vaatlesid glüfosfaadil põhineva taimekaitsevahendi mõju inimese rakkudele katseklaasitingimustes ning seda oluliselt madalamates kontsentratsioonides, kui on kasutusel põllumajanduses. Leiti, et glüfosfaat ja selle aminohappeline ainevahetusprodukt AMPA ei näidanud väga tugevat toksilist toimet, kui neid kasutati isoleerituna. Kuid glüfosfaadil põhinev segu, milles on erinevad lisaained, tõi kaasa mitmeid häireid rakkude oksüdatiivses tasakaalus.

Uuritud glüfosfaadi segu vallandas rakkudes ka kaks “surmavalku“, mis algatavad raku programmeeritud hukkumise. See on kindel märk aine tugevast toksilisusest. Teadlased tegid uuringus olulise järelduse: “Need tulemused kinnitavad, et glüfosfaadi segudes on lisaaineid, mis toimivad koos aktiivainega ning põhjustavad toksilist mõju, mida ei ole täheldatud glüfosfaadi puhul.“

Komponentide sünergiline mõju on tugevam

Selles uuringus avatakse oluline bioturvalisuse aspekt, mida glüfosfaadil põhinevate põllumajanduskemikaalide laialdane kasutamine meie toidule ja keskkonnale põhjustab. Nimelt ei pruugi see aktiivne toimeaine tegelikku mõju näidata isoleerituna ning toksikoloogiline riskianalüüs, mis selle kohta läbi viiakse, et võta arvesse reaalset olukorda, kus tekib sünergiline toksilisus. Tegelik mõju ületab sageli olulisel määral individuaalsete hinnatavate komponentide summa.

Seda teemat on ka varem käsitletud ning 2012 avaldatud uuringus viidati, et Roundup on inimese DNA-le toksiline 450 korda väiksema lahjenduse juures, kui seda kasutatakse põllumajanduses. Sellist toimet ei saaks eeldada vaid eraldiseisvalt glüfosfaadi toksikoloogilist efekti vaadeldes. Tõenäoline selgitus on see, et segus kasutatav surfaktant polüoksüetüleenamiin suurendab oluliselt glüfosfaadi imendusmist inimese rakkudes ja kudedes.

Samuti kinnitas juba 2011. aastal läbi viidud uuring, et 24 tunni pikkune kokkupuude katseklaasis maksa-, embrüo- ja plantsentarakkude ning väga madala kontsentratsiooniga glüfosfaadil põhineva herbitsiidi vahel tõi kaasa negatiivset toimet rakuhingamise mehhanismidele ja rakumembraanide terviklikkusele.

Uuringu autorid tõid välja, et selline tulemus esitab väljakutse, kas mis tahes lubatud väärtused glüfosfaadi tarbimise osas on tegelikult tõsiseltvõetavad. Kuna pestitsiide kasutatakse alati seguna teiste ainetega, mis võivad nende toksilisust muuta, siis tuleks neid ka sel moel hinnata.

Kas kõige kaalukam argument GMO-de vastases võitluses?

Glüfosfaadi mõju inimese organismile on üks võtmeargumente geenmuundatud taimede ohutuse küsimuses, sest suurem osa neist on muudetud sel moel, et neid oleks võimalik glüfosfaadiga töödelda. Kui paljudes vaidlustes leitakse, et geenmuundatud taimede poolt- ja vastuargumendid on valdavalt sama kaalukad, siis Roundupi tugev toksilisus inimesele võib olla see argument, mis langetab kaalukausi lõplikult geenmuundatud taimedest valmistatud toodangu sildistamise ja isegi võimaliku keelustamise kasuks.

Allikad: Green Med Info, NCBI, GMI2, NCBI 2

Foto: www.planetnatural.com

Toimetas Katrin Suik