Foto: spencerbdavis1 / Pixabay

Kui pärast Covid-19 vaktsineerimist ilmnevad kõrvaltoimed, on arstid kohustatud neist teatama. Paljud aga ei täida seda kohustust ja eksperdid eeldavad, et juhtumitest teatatakse oluliselt vähem. Need aga, keda see puudutab, saavad kõrvalmõjudest ise teada anda ja peaksid kindlasti tegutsema. Kui pärast koroonavastast vaktsineerimist ilmnevad sümptomid, mis ületavad tavalisi vaktsineerimisreaktsioone ja võivad olla seotud vaktsineerimisega, tuleb neist teavitada vastutavaid ametiasutusi. Ainult nii saab võimalikke ohutusega seotud hoiatusmärke varakult ära tunda. Siiski kirjeldavad kannatanud sageli olukorda, et nende arvates ei võta arstid neid tõsiselt.

Charité teadlased: kaks kolmandikku vaktsineerimise kõrvalmõjudest jäävad teatamata

Saksamaa eksperdid peavad seda problemaatiliseks ja eeldavad, et vastutav Paul Ehrlichi Instituut on kõrvaltoimeid märkimisväärselt alaregistreerinud. Harald Matthes kasutab Berliini Charité ImpfSurvi uuringut, et välja selgitada, kui sageli ja millised kõrvaltoimed tekivad pärast Covidi vaktsineerimist.

Matthes ütles FOCUS Online’ile: “Me teame, et Saksamaal ei teata tõsistest ravimite mõjudest kuigi palju, seega on meil vähe selliseid teateid. Arstid on seadusest tulenevalt kohustatud aru andma, kuid see on suur töö ja seetõttu ei tehta seda sageli nii, nagu peaks. Ja kindlasti SARS-CoV-2 vaktsineerimisega on meil nüüd olukord, et ka vaktsineerimise politiseerimise tõttu ei soovi suur hulk arste teatada ka sümptomitest, mida oleks tulnud kahtlustada – sest on jäänud mulje, et vaktsineerimisel võib olla palju kõrvalmõjusid.”

Harald Matthesi uuringu kohaselt on tõsised ja püsivad kõrvaltoimed haruldased. Juhtivad meditsiinitöötajad usuvad jätkuvalt, et vaktsiin on ohutu. Ja ilmselt ei teatata paljudest kahtlustatavatest juhtumitest. Sama oletab ka Saksa Arstide Liidu (AkdÄ) ravimikomisjoni esimees Wolf-Dieter Ludwig:

„Nn alateatamise probleem on teada juba ammu ja seetõttu on AkdÄ (Saksa Arstide Liidu) ravimikomisjon korduvalt juhtinud tähelepanu ravimiohutuse ehk kõrvaltoimetest teatamise olulisusele. Lõppkokkuvõttes on ka nii, et paljud neist kõrvaltoimetest ilmnesid kuude jooksul, mõnikord alles aasta pärast. Müokardiit kui väga haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime, sai teatavaks alles pärast SARS-CoV-2 vastaste vaktsiinide heakskiitmist.”

Arvud vaktsineerimise registreeritud kõrvalmõjude kohta

Robert Kochi Instituudi (RKI) andmetel viidi Saksamaal 2021. aasta detsembri lõpuks läbi enam kui 148,7 miljonit koroonavastast vaktsineerimist erinevate praeguseks heaks kiidetud vaktsiinidega. 244 576 juhul teatasid arstid võimaliku kõrvaltoime kahtlusest. See vastab teatamissagedusele 1,64 teadet 1000 vaktsiinidoosi kohta, tõsiste reaktsioonide puhul teatati 0,20 kahtlustatavat 1000 vaktsiinidoosi kohta. Harald Matthes Charitést peab neid numbreid liiga madalateks, tegelikult oletab ta oma uuringu põhjal, et vähemalt 70 protsenti juhtudest jäävad teatamata. Tõsised ja püsivad kõrvaltoimed on aga haruldased.

“Kõrvaltoimeid tuleb põhjalikult uurida “

Paul Ehrlichi Instituut (PEI), kes vastutab vaktsiinide jälgimise eest, ja Föderaalne Narkootikumide ja Meditsiiniseadmete Instituut (BfArM) osutavad viimases ravimiohutuse bülletäänis tähelepanu ka ravimiohutuse järelevalve olulisusele:

“Teadmised ravimite ohutusest nende kasutuselevõtu ajal on piiratud. (…) Ravimiohutuse järelevalve ülesanne on järjepidevalt jälgida ravimite ohutust ehk hinnata kõiki andmeid ja teavet, mis ravimi kohta teatavaks saab. Lisaks teaduskirjandusele ja uuringuaruannetele on nende uuringute objektiks ka kõrvaltoimete juhtumite aruanded. Seetõttu nõuab see arstide, apteekrite ja patsientide intensiivset koostööd, kuna selline hindamine pole võimalik ilma nende kõrvaltoimete aruanneteta.”

Dr Wolf-Dieter Ludwig Euroopa Ravimiametist rõhutab, et mRNA vaktsiinide tootmise uusi tehnoloogiaid silmas pidades tuleb erilist tähelepanu pöörata kõrvalmõjudele: “Ühelt poolt peame kõrvalmõjusid põhjalikult uurima ja samal ajal teeme kõik endast oleneva, et vaktsineeritud inimesed oleks paremini kursis nende võimalustega, mida teha kõrvaltoimete ilmnemisel.”

Koroonavastane vaktsineerimine: haiged võivad kõrvaltoimetest ise teatada

Paljud inimesed ei tea, et nad võivad ka ise patsiendina teatada kõrvaltoimete kahtlustest. Paljud jäävad aruandmisel ekslikult lootma ainult oma arstile. Vaktsineerimise kõrvalmõju kahtluse korral on aga patsiendil või ka laste ja teiste sugulaste nimel võimalik ise saata vastav teade Ravimiametile.

 Arstid on kohustatud teatama

“Saksamaal on tervishoiutöötajatel, näiteks arstidel ja apteekritel, aruandluskohustus, mis tuleneb vastavatest kutsemäärustest. Arst, kes ei teata (tõsisest) kõrvaltoimest, tuleb seega kutsekoodeksi järgi vastutusele võtta,” rõhutab Ludwig.

“Lisaks on Saksamaal nakkuskaitseseaduse (IfSG) kohaselt kohustus teatada otse PEI-le igast tervisekahjustusest, mis ületab vaktsineerimisreaktsiooni tavapärast ulatust. Ja tavaline mõõdik on reaktogeensus, näiteks vaktsineerimisjärgne valu süstekohal või lühiajaline palavik ehk n-ö tavalised kõrvalnähud. Kõigest muust tuleb seega vastavalt nakkuskaitseseadusele teatada,” selgitab Ludwig.

MÄRKUS: Kui lugeda Eesti arstieetika koodeksit, siis peaks meil olema samasugune süsteem.

Allikas: focus.de

Tõlkis Hando Tõnumaa