“Järgmine pikem postitus on kõigile, kes kavatsevad uuel aastal õnne hakata valama. Ma ostsin 2010. aastal hobuserauakujulised “õnnetina“ kangid ning valasin nendega mitu aastat järjest aastavahetusel õnne. Tegemist on tuntud rituaaliga, mida mäletan juba lapsepõlvest. 2014. aastal, seoses Tartu Ülikooli arheoloogia labori spektromeetri kalibreerimisega sai selle “õnnetina“ keemilist koostist analüüsitud ning tuli välja, et tegemist on hoopis pliiga. Mis on vahet tinal ja pliil ning kuidas see seostub õnnevalamisega,” kirjutab Ragnar Saage oma Facebooki postituses, mida lubas lahkelt jagada ka Telegrami lugejatega.

Tina on juba pronksiajast kõrgelt hinnatud metall, mida lisaks vasega segamisele on kasutatud puhtal kujul. Ta on võrreldes pliiga märksa vähem mürgine ning tinast nõusid on seetõttu kasutatud aastatuhandeid. Ka ingliskeelne sõna konservi kohta on „tin can“, mis viitab sellele et enne teraskonservide kasutuselevõttu olid konservid tinatatud.

Plii on samuti inimkonnale pikalt teada olnud metall ning Rooma riigi hiilgeajal kasutati seda ohtralt linnadesse vett toovates akveduktides, kuigi juba tolleaegsed autorid on viidanud tema tervist kahjustavale toimele. Tänapäevale üritatakse minimeerida inimese kokku puutumist pliiga, mistõttu kasutatakse pliivaba kütust ning värvipigmente. Pliimürgitus on aga kõige ohtlikum rasedatele ja lastele – kui sul on huvi, siis trüki otsingumootorisse “lead poisoning“. Lapsed on aga tihti aastavahetusel toimuva õnnevalamise kõige entusiastlikumad läbiviijad.

Tegin aastavahetusele eelneval nädalal tiiru Tartu poodides, et vaadata mida sisaldab seal saadaval olev “õnnetina“. Kolm poodi, kus “õnnetina“ müüdi olid Koduekstra, K-Rauta ja Prisma – kõigis saadaval sama toode. Selle nimi on “Uueaasta õnneraud“, mis pakendil märgitud koostise järgi on umbes 96% plii ja 4% tina. Pakendilt leiab järgmised juhised:

“Kasuta metalli sulatamisel ja valamisel kaitseprille. Täida lauanõu (u 7 l) puhta veega. Veendu, et kõik oleks nõust turvalises kauguses. Aseta õnneraud sulatuskopsikusse ja sulata metalli, kuni see on sulanud, aga ära kuumuta üle. Kalla sulametall 10 cm kõrguselt veepinnast nõusse. Valatis tuleb käidelda nõuetekohaselt. See toode sisaldab pliid.“

Kui lähtuda plii käitlemise ohutusnõuetest labori standardite järgi (metallilise plii ohutuskaart), siis on pakendil märgitud ohutusnõuded puudulikud. Pliid tuleks käidelda kandes kindaid, kaitseprille ja hingamisteede kaitsevahendeid ning toiminguid teha hästi ventileeritud tingimustes. Lisaks, tuleb valamisel pausi tegemisel ja töö lõpetamisel käsi pesta. Hea küll, eeldame, et plii sulatamisel tekkinud aur on minimaalne ning kõik pliid katsunud asjaosalised on oma käed puhtaks pesnud ning ükski laps ei pane värskelt valatud pliitükki endale suhu. Selle lisaks on plii väga mürgine veeorganismidele. „Õnnetina“ valamisel on tavaline, et tekib hulganisti palju pisikesi pliikuule, mis võidakse peale valamist koos veega kuhugi kanalisatsiooni ära valada. Tegelikult peab pliivalamise jääke käitlema kui keskkonnaohtlikke aineid, mille kohta ülalviidatud pakend on suhteliselt napisõnaline. Plii on iseenesest tänapäeva metallurgiatööstuses laialdast kasutust leidev metall, hädad tekivadki tööohutus- ja jäätmekäitlusnõuete mittetäitmisel.

Seda kõike annab aga hõlpsasti vältida kui õnne valamisel kasutada tina. Seda võib saada nii vanade katkiste tinanõude näol (tinanõudel on reeglina põhja all märge millist tina on kasutatud) või otsida internetipoodidest metallilisel kujul tina. Pealegi, õnneplii, mis ta ju koostise järgi ongi, kõlab umbes sama loogiliselt kui “tervisevähk“. Wikipedia järgi põhjustas plii 2013. aastal 853 000 surma ning arvatakse, et 0,6% maailma haigustest on põhjustatud pliimürgitusest. Millest sa tahad et sinu õnn tehtud oleks?

Ragnar Saage

Allikas: Facebook

Foto: Ragnar Saage