Isegi iidsed hiinlased olid kõige sellega kursis.

Taos kirjeldati suu kaudu hingetõmmet ‘Ni Ch’na, ehk ebasoodne hingetõmme ja hoiatati selle praktika vastu.

Viimasel sajandi läbimurded meditsiinitehnoloogias on päästnud loendamatu hulga elusid ja on maailmas elukvaliteeti mitmekordistanud.

Aga kümned-sajad tipp arstid Harvardis, Stanfordis, Johns Hopkinsis ja teistes institutsioonides korrutavad sama mõtet. Kaasaegne meditsiin, nende sõnul, on hämmastavalt efektiivne hädaolukorralisteks väljalõikamisteks ja kinniõmblemisteks, ent kahjuks ebapiisav leebemate krooniliste ja süstemaatiliste haiguste ravimisel—nagu astma, peavalud, stress ja autoimmuunhaigused, millega suurem osa kaasaegsest elanikkonnast võitlema peab.

Eksperdid on selgitanud, nii paljude sõnadega ja nii paljudel eri viisidel, et keskealine mees, kes kannatab tööga seonduva stressi, ärritunud soolestiku sündroomi, depressiooni ja aegajalt juhusliku kiheluse all sõrmedes, ei saa arstidelt ega meditsiinisüsteemilt sama tähelepanu, nagu neerupuudulikkusega patsient. Tõenäoliselt talle lihtsalt kirjutatakse välja vererõhurohud ja antidepressandid ning saadetakse teele. Kaasaegse arsti roll on kustutada tulekahjusid, mitte suitsu eemale puhuda.

Mitte keegi ei ole õnnelik selle korraldusega: arstid on pettunud, et neil ei ole aega ega tuge, et vältida või ravida kergemaid kroonilisi probleeme ja samal ajal antakse patsientidele mõista, et nende probleemid ei olnud siiski piisavalt tõsised, et neile tähelepanu otsida.

See on üks põhjus ka, miks tundub, et nii paljud inimesed ja nii paljud meditsiiniteadlased on jõudnud ringiga tagasi hingamiseni.
Nagu kõik idameditsiinid, sobivad hingamistehnikad kõige paremini ennetuslikuks rakendamiseks. Viisiks säilitada tasakaalu kehas, et kergemad mured tõsisteks terviseprobleemideks ei areneks. Ja kui me peaksime isegi aeg ajalt selle tasakaalu kaotama, saab selle tihti hingamisega taastada.

Üheksat kümnest surmavamast haigusest, nagu diabeeti, südamehaiguseid ja insulti, tekitavad toit mida me sööme, vesi mida me joome, majad, milles me elame ja kontorid, milles me töötame. Need on inimkonna enda tekitatud haigused.

Kuigi mõnel meist võib olla geneetiline kalduvus ühe või teise haiguse poole, ei tähenda see, et nende haigusteni jõudmine on ette määratud. Geene saab sisse ja välja lülitada ja seda mõjutab keskkond. Toitumise parandamisel, trenni tegemisel ja keskkondlike toksiinide ning stressorite eemaldamisel kodus ja tööl, on väga tugev kestev mõju enamuse kaasagsete krooniliste haiguste ennetamisel ja ravil.

Korrektne hingamine mängib selles samuti suurt rolli.

Kuulus arst ja integratiivse meditsiini looja Andrew Weil kirjutas, et kui ta peaks piirduma vaid ühe tervislike eluviiside nõuandega, siis oleks see lihtsalt, et tuleb õppida paremini hingama.