Vahel on väga selge, kus sa valu tunned ning see on sama koht, kus asub valu põhjustav vigastus. Kuid väga sageli võib valu põhjus olla hoopis mujal kui seal, kust valutab. Miks see juhtub ning kuidas valule reageerida?

Kõige tuntum näide selle kohta on see, et südameataki puhul tunnevad inimesed valu vasakus käes või näopooles – tegelik kahjustus on südames, kuid valu esineb mujal. See võib juhtuda siis, kui erinevate kehapiirkondade sensoorne info jõuab ajus samasse piirkonda. Vasaku käe, vasaku lõuapoole ning südame sensoorsed närvid jõuavad seljaajusse umbes samal tasemel, mille tõttu võib südame poolt välja saadetud häiresignaal registreeruda ajus vasakust käest või lõuast tuleva signaalina, kuigi seal piirkonnas tegelikku kahjustust ei ole.

Sellist  petlikku valu võib esineda igas keha piirkonnas. Vahel võib puusa esiküljel tuntav valu viidata probleemile sakroiliakaalliigeses kus vaagnaluu kohtub ristluuga. Teine sagedane sellist liiki valu asukoht on randme sisekülg – randmevaluna tuntakse käsivarre sirutajalihaste liigset pinget.

Valu kõhu ja vaagnapiirkonnas võib veel sagedamini pärineda mõnest kaugemast organist, mitte naha ega skeleti-lihassüsteemist. See tuleb sellest, et üsasisese arengu käigus meie siseorganid pikenevad, roteeruvad ning isegi migreeruvad. Näiteks võib tuua peen- ja jämesoole, mis on kokku  ligi 10 meetrit pikk. Enamus nendest kudedest said alguse ühest rakukogumikust, mis oli väiksem kui punkt. Kujutledes selle mikroskoopilise rakukogumiku transformeerumist pea 10 meetri pikkuseks soolestikuks on lihtne mõista, kuidas üks kraniaalnärv – uitnärv (nervus vagus) – mis saadab soolestikust sensoorset informatsiooni ajusse, ei suuda ajule edastada täpset paika, millises soolestiku osas kahjustus on.

Miks seda oluline teada on?

Paljud inimesed diagnoosivad ise valu asukoha põhjal enda haiguseid ja katsetavad erinevaid raviviise. Enda tervise eest hoolitsemises ja loodusraviga keha paranemise toetamises ei ole mitte midagi halba. Kuid mõningatel juhtudel panevad inimesed endale vale diagnoosi ning valivad selle põhjal ebaefektiivse ravitaktika.

Näiteks on väga paljud püüdnud ravida erinevate puhastuskuuridega sapikive, kuid pärast põhjalikke uuringuid on selgunud, et neid sapikive ei olnudki kunagi olemas ning valu põhjustas hoopis mingi muu probleem. Sageli neelatakse ka tohututes kogustes sidrunimahla või õunaäädikat, et kodusel viisil ravida neerukive, kui tegelik valu ja ebamugavuse põhjustaja võib olla hoopis soolestiku haavandtõbi või seedehäired.

On oluline meeles pidada, et iga kord ei ole valu seal, kus tegelik probleem asub. Kui sa tunned ebamugavust, mida ei saa selgitada mõne ilmselge põhjusega (nagu füüsiline vigastus või toit, mis sulle teadaolevalt ei sobi), siis niikaua, kuni su seisund ei ole eluohtlik, püüa saada nii palju emotsionaalset ja kehalist puhkust kui võimalik ja söö ainult nii palju, kui sa vajad elutähtsate tegevuste jaoks energiat. Kerge köögi- ja puuviljadieet toetab keha paranemist kõige paremini. Sageli ei pea sa erinevate ebamugavuste ja valude korral hakkama otsima erilisi ravimeetodeid ega raiskama oma aega ja energiat spekuleerimise peale, millega tegu. Tee enda elu lihtsaks, välista üleliigne koormus ja anna oma kehale piisavalt puhkust ja kosutust, et see saaks taastuda parimal moel.

Allikas: Dr. Ben Kim

Foto: webhealthreference.com

Toimetas Katrin Suik