Vananemine tähendab paljude jaoks koperdamist ja kohmakaid käsi. Seda saab ajada nii kehvema nägemise kui ka nõrgenevate lihaste kaela, ent oma osa on ka vananeval ajul, vahendab TÜ teadusuudiste portaal ajakirjas Psychological Science ilmunud uuringut.

Ruumitaju paneb paika selle, millele me ümbritsevas keskkonnas tähelepanu pöörame ja kuidas töötame kätega. Washingtoni ülikooli närviteadlaste tehtud katseseeria näitas, et kätega tehtavate liigutuste puhul keskendubki noore inimese aju kätele, vanemaealiste ruumitaju on seevastu kogu keha keskne.

Kui nooruk tõstab käe, et laualt midagi haarata, on ta tähelepanelik kõige suhtes, mis võib käe teekonnale ette jääda. Eakamad inimesed seevastu pööravad tähelepanu kõigele oma keha ümbrusse jäävale – hoolimata sellest, kas nende käsi puutub sinna külge või mitte.

Need tulemused klapivad kokku varasema neuroteadusliku uurimistööga. On teada, et vananedes hakkavad taandarenema ajupiirkonnad, mis vastutavad käte ja silmade koostöö eest. Näiteks väheneb ajukoore ja valgeolluse hulk kiirusagaras. Need alad aitavad kätel sirutuda ja haarata. Ilmselt just see on põhjuseks, miks on vanade ruumitunnetus noorte omast erinev.

Kui saadakse aru, miks eakatel koordinatsioonihäired tekivad, on võimalik midagi selle vastu ette võtta – näiteks proovida tähelepanu treenida korvamaks kaduvaid võimeid.

Allikad: Novaator, Psychological Science

Foto: retailrobot.wordpress.com

Toimetas Ksenia Kask