Foto: cottonbro/ pexels.com

Hoolimata aastakümnete pikkusest teadmisest, et maskidest pole viiruste tõkestamiseks  märkimisväärset kasu, nõutakse paljudes riikides endiselt, et inimesed avalikes kohtades maske kannaksid. Hiljutises intervjuus tõi teadusnõukoja uus esimees Toivo Maimets välja, et “mask on teatud suhtumise näitamine“, ning arvas, et inimesed peaksid seda tegema solidaarsusest, just nagu kanti kollast linti siis, kui Eesti jalgratturid Lähis-Idas vangi võeti (!?!).

Arvestades, millist lõivu miljardite maskide kandmine inimestelt, meie eluslooduselt ja kogu planeedilt  nõuab, on tegu küll äärmiselt hoolimatu, läbimõtlematu ning julma “solidaarsusaktiga“.

Erinevad uuringud viitavad maskide oskamatu ja pikaajalise kandmise korral tekkivale ohtlikule bakteriaalsele ja fungaalsele saastumine, mis pole pelgalt ebaesteetiline, vaid võib nõrgestatud immuunsüsteemiga inimesele ka saatuslikuks saada (link 1, link 2, link 2). Kaetud õhuavad tekitavad automaatselt muutuse inimese hingamisrütmis, sügavamad hingetõmbed ning sellega seoses kõrgenenud kortisoolitaseme, mis annab märku organismi suurenenud stressiseisundist.

Eelmisel aastal avaldatud uuring tõi välja veel ühe olulise tõsiasja: elektronmikroskoobi all tehtud analüüsis selgus, et maskide ja respiraatorite sisepinnal on ohtralt lõdvalt kinnituvaid ja lahtiseid mikro- ja nanoosakesi, mis maski kandmisel hingamisteedesse satuvad ja kopsukoes kahjustusi võivad tekitada. Müügilt on leitud ka maske, mille tekstiil sisaldas hingamisteid kahjustavaid hõbeda nanoosakesi ja titaandioksiidi.

Kuid seegi pole veel kõik! Äsja, 15. jaanuaril 2022 teadusväljaandes Journal of Hazardous Materials avaldatud uuringust selgub, et polüpropüleenist tehtud ühekordsed maskid nõrguvad kantserogeensetest ftalaatidest. Tegu on polümeeride pehmendamiseks ja elastsuse suurendamiseks kasutatavate ühenditega, mida leiab nii toidupakenditest, mänguasjadest, tekstiilidest, kosmeetikast, meditsiinilistest abivahenditest kui majapidamistarvetest.