Foto: FotoRieth/ pixabay.com

Polüpropüleeni sisaldavad lutipudeleid kasutatakse laialdaselt, sest need on kerged ja praktilised. Kuid värske uuring tegi selgeks, et nendest eraldub (sõltuvalt temperatuurist) tohutu kogus mikroplasti. Teadlaste sõnul eraldub imikutoitu keskmiselt 16,2 miljonit mikroplasti osakest liitri kohta. Kui lutipudeleid steriliseeritakse keeva veega, suureneb see kogus veelgi.

Mikroplast on kõikjal – isegi lutipudelites

Enamik lutipudeleid pole tänapäeval enam klaasist, vaid plastikust. Plastpudelid on kergemad ja eelkõige purunemiskindlamad kui klaaspudelid. Paljud lapsevanemad on aga märganud, et imikutoidu maitse on muutunud. 2011. aastal keelustas Euroopa Liit tõepoolest lutipudelite tootmisel kasutatava bisfenool A kemikaali. Kuid plast jääb plastiks.

Nüüd on Iirimaal tegutsev rahvusvaheline teadlaste rühm teada saanud, et imikud puutuvad kokku suure mikroplasti kogusega. Ajakirjas Nature Food avaldati uuring, milles näidatakse, kui palju mikroplasti eraldavad imikutoidu valmistamisel kasutatavad polüpropüleeni (PP) sisaldavad lutipudelid. Teadlased uurisid just neid lutipudeleid, mis on levinud internetikaubanduse turul ja moodustavad umbes 69 protsenti turul olevatest pudelitest.

Nad leidsid, et polüpropüleenist pudelid eraldavad liitri kohta kuni 16,2 miljonit mikroplasti osakest. Näiteks pudelite steriliseerimiseks kasutatav kuum vesi suurendas eraldumist lausa 55 miljoni osakeseni. Ainuüksi pudelite steriliseerimine ja ettevalmistamine põhjustab väikelaste kokkupuutumist 1 miljoni mikroplasti osakesega päevas. “See keskmine väärtus on umbes 2600 korda suurem mikroplastide kogusest, mille täiskasvanu neelab veest, toidust ja õhust (täiskasvanute doos on kuni 600 osakest päevas),” kirjutavad teadlased.

Veel selgus uuringust, et vähem puutuvad mikroplastiga kokku just Aafrikast ja Aasiast pärit imikud, kuid rohkem Okeaanias, Põhja-Ameerikas ja Euroopas elavad imikud. Neis piirkondades, kus imikud puutuvad mikroplastiga vähem kokku, toidetakse noori ilmakodanikke ka rohkem rinnapiimaga.

Kuidas kahjustab mikroplast meie keha?

Praeguseks on tõestatud, et meie kehas leidub tohutul hulgal mikroplasti. Kuid nagu paljude teiste probleemide (näiteks 5G) puhul, öeldakse sageli, et mõjusid pole veel piisavalt uuritud. Iga mõistlik inimene võib ette kujutada, et sellistel võõrkehadel pole meie kehas kohta ja see põhjustab paratamatult teatud reaktsioone. 

Kahtlustatakse, et mikroplast võib ületada kehas olevad barjäärid ja vallandada põletiku just seetõttu, et see on nii väike. Mikroplast, mida õhu kaudu sisse hingame, võib seega kahjustada kopsukudet. Plastosakesed, mida me koos toiduga alla neelame, võivad kahjustada soolestikku ja võib-olla ka sealseid lümfisõlmi. Samuti kardetakse, et keha võivad kahjustada ka plasti tootmisel kasutatavad lisandid nagu plastifikaatorid või antioksüdandid. Kalade ja hiirte uuringud on näidanud, et mikroosakesed võivad mõjutada soolefloorat.

Mis on parim toit väikelastele?

Põhimõtteliselt on selge: imikute parim toit on rinnapiim. Kui aga imetamine mingil põhjusel ei õnnestu, siis võiksite kaaluda klaaspudelite ostmist.

Allikad: Nature Food, Naturstoff Medizin, ERR

Toimetas Madis Mark