Psühhedeelsete ainete avalik kuvand on aeglaselt, kuid järjekindlalt muutumas tänu mõningate teadusringkondade valmidusele tabusid ignoreerida ja uurida psühhedeelikumide potentsiaali terapeutiliste vahenditena.

Kanep on sellealases teadustöös kahtlemata praegu esikohal – selle raviomaduste kohta algatatakse tänapäeval rohkem teadustöid kui kunagi varem. Psilotsübiini on tunnustatud tõhusa loodusliku vahendina kroonilise depressiooni ravis ning Lõuna-Ameerika põlisrahvastelt pärineva ayahuasca ravitoimet uuritakse aina enam, viidates, et sellel võib olla isegi vähivastane toime.

40 aastat peale seda, kui keelati igasugused meditsiiniuuringud lüsergiinhappe dietüülamiid ehk LSD kohta, on Šveitsi psühhiaater Peter Gasser avanud ka selles valdkonnas uuesti ukse. Hiljuti avaldas Gasser uurimuse, milles kirjeldas LSD turvalisust ja tõhusust ärevushäiretega patsientide ravis. Raviskeem sisaldas ilma ravimiteta psühhoteraapia sessioone ning kahte LSD abil läbi viidud psühhoteraapia sessiooni. Paljudel neist patsientidest oli viimase astme vähk ning läheneva surma paratamatus oli peamine ärevushäire põhjus.

Turvalistes kontrollitud tingimustes võib LSD olla tõhus ravivahend

Uuringus järeldatakse, et ravi oli edukas, kuna LSD ei toonud kaasa mitte mingeid vastureaktsioone ning samas oli uuringus osalejatel oluline ja püsiv paranemine ärevushäire osas. Gasser kirjutas: “Need tulemused viitavad sellele, et kui seda manustada turvaliselt ja range metoodilise meditsiinilise järelevalve all psühhoteraapia raames, siis võib LSD ärevust vähendada,“ lisades, et selle kinnituseks oleks vaja läbi viia põhjalikumaid uuringuid.

Üks uuringus osalenu kommenteeris, et LSD kogemus aitas pinnale tuua vanu emotsioone ja võimet usaldada, palju psühholoogilisi järeldusi ning ta koges ajatut hetke, kui universum ei näinud lõksuna, vaid ülima ilu avaldusena. Selline kirjeldus on sarnane, nagu paljudel teistel kliinilistel või meelelahutuslikel eesmärkidel LSD-d proovinud inimestel ning annab tõstab taas päevakorda küsimuse, et võib-olla peaks selliste ainete ravieesmärkidel kasutamine olema avalikkuse jaoks kättesaadav.

Pikaaegse tabuteema muutumine

Alates 1950-ndatest katsetasid psühhiaatrid ja terapeudid LSD-d tuhandete inimeste ravis osana alkoholismi, ärevushäire, depressiooni ja kaugele arenenud vähi puhul. Selle manustamisel kirjeldatakse teadvuse avardumist ning sageli kaasneb sellega püsiv positiivne muutus inimese maailmavaates, kuna tuntakse ennast paremini ühenduses olevana nii universumi kui ka teiste inimestega. LSD uuringud lõppesid järsult aastal 1966, kui USA valitsus keelustas rangelt selle kasutamise, kuna noorte hulgas levis väga laialdaselt LSD kasutamine meelelahutuslikel eesmärkidel.

Kuid pikalt püsinud tabud ja kultuurilised valearusaamad psühhedeelsete ainete olemuse kohta on hakanud muutuma ning Gasseri töö on üks esimesi, mis avab tee uutele uuringutele. Mitmeid psühhedeelikumide teemalisi uuringuid rahastanud fondi Multidisciplinary Association for Psychedelic Studies direktor Rick Doblin ütles: “Me soovime, et need ained murraks välja vastandkultuuri raamest ning tahame tuua need tagasi laboritesse osana psühhedeelikumide renessansist.“

Allikad: Waking Times, Wikipedia, Maps 1, Maps 2, NY Times

Foto: www.occupycorporatism.com

Toimetas Katrin Suik