Talvel ei pea tingimata loobuma värsketest vitamiinirohketest maitsetaimedest – neid saab kasvatada ka toas, päikeselisel aknalaual. Mida külmemaks ilmad lähevad, seda olulisem on turgutada oma keha toitaineterikaste söökidega. Väikese aia loomine aknalauale on ökonoomne ning lõbus viis seda teha. Kombineerides toitaineterikast kompostmulda, kompaktset istutamist ja pidevat saagi tarbimist saad ennast terve talve jooksul varustada vajalike vitamiinide ja mineraalidega.

Tubastes tingimustes on maitsetaimedele kõige sobivamaks asukohaks köögi aknalaud. Toidupoest ostetud pottidega maitsetaimed kipuvad kiiresti närbuma. Turult või aianduskeskusest saadud noored taimed peavad palju kauem vastu. Mida nooremad on taimed, seda parema maitse nad annavad. Soovi korral võib maitsetaimi kasvatada ka seemnetest. Maitsetaimed sünnivad süüa juba kahe idulehe faasis! Aknalauale võib maitsetaimi külvata korduvalt, iga 2-3 nädala tagant. Siis on ürdid pidevalt võtta.

Tubased tingimused sobivad basiilikule, koriandrile, punele, majoraanile, põõsastillile, petersellile, piparmündile ja murulaugule. Maitsetaimed vajavad oma kasvuks palju valgust ja niiskust ja Eesti talv võib nende jaoks olla ka liiga pime. Siis aitab lisavalgustus.

Kuidas taimi hooldada

Maitsetaimede seemned külvatakse substraadiga täidetud tavalisse lillepotti, kasti või spetsiaalsesse aknalaua-minikasvuhoonesse. Enne külvama asumist tuleks mullapind külvinõus võimalikult siledaks vajutada. Sile mullapind on vajalik selleks, et kõik seemned satuksid ühele ja samale sügavusele, kui pärast külvamist seemneid mulla sisse pressitakse. Maitsetaimede seemneid ei ole üldiselt vaja substraadiga katta, piisab sisse vajutamisest. Kui aga pakendil on nõutud seemnete katmist, tuleb seda ka teha.

Peale külvamise saab maitsetaimi aknalaual kasvatada veel teiselgi viisil: on võimalik osta juba potis valmis kasvatatud maitseroheline, istutada see kodus ümber suuremasse kasvunõusse ja pikendada tema tarbimisaega sellisel moel.

Maitsetaimede kastmisega peaks olema üsna hoolas, sest näiteks keskküttega korteris kuivab mullapind päris kiiresti kuiva õhu tõttu ära. Kõige asjalikum seemnete niisutamise viis on veepihustiga. Kastekannuga kastes tekib ülekastmise oht või uhutakse seemned sügavale mulda või ühte hunnikusse kokku. Lihtviisil saab külve kasta alles siis, kui nad on tärganud ja veidi suuremaks kasvanud. Pärast külvide niisutamist veepihustiga tuleb külvinõule peale asetada valgust läbi laskev katus. Selleks võib olla kile, klaasitükk või klaasnõu. Spetsiaalsel aknalaua-kasvuhoonel on katus kaasas.

Külvide katmine õhukindla ja valgust läbi laskva katusega on vajalik selleks, et seemnete idanemise ajal oleks nende ümber konstantne õhuniiskus ja õhutemperatuur. Kui katusealune kipub liialt higiseks minema, tuleb katus korraks eemaldada, veepiiskadest kuivaks raputada ja siis uuesti tagasi asetada, nõnda välditakse külvinõu õhu liigniiskeks muutumist. Külvinõu katust ei panda tagasi enam siis, kui külvid on tärganud ja tugevalt rohetama hakanud.

Maitsetaimi on arukas külvata-istutada erinevatesse pottidesse sortide järgi. Nad küll taluvad hästi üksteise lähedust, kuid vajavad erinevaid kastmisrežiime. Kuivemad ürdid vajavad kastmist harvem. Kasta tuleks toas vähemalt päeva seisnud veega, mitte külma kraaniveega.

Maitsetaimed kõlbavad maitsestamiseks ja söömiseks kohe pärast tärkamist. Nende kasvule mõjub hästi, kui neid aeg-ajalt paari lehe kaupa hõrendada. Kui tahta, et aknalaual oleks pidevalt, kuni suure kevadeni välja, maitserohelist võtta, tuleks ühte ja sama maitsetaimeliiki külvata iga kahe-kolme nädala tagant uuesti. Maitsetaimede kasvatamiseks kasutatakse looduslikke komposte ja orgaanilisi väetisi, mida saab aianduskeskusest osta koos seemnetega.

Lihtsaim viis olla tubane aednik on kasvatada rohelist sibulat. Selleks tuleb hankida mugulsibul ja panna see mõne nõu sisse pooleldi vette. Üsna pea on oodata roheliste sibulapealsete tärkamist. Muud polegi vaja teha! Kaaliumirikas immuunsusetõstja on omast käest iga päev võtta! Tuleb lihtsalt meeles pidada, et roheline sibul lisatakse toidutegemise lõppfaasis, sest muidu kaotab ta oma maitse ning väheneb ka toidu vitamiinide sisaldus.

Milliseid maitsetaimi kasvatada kodusel aknalaual?

Kodus võib kasvatada edukalt paljusid maitsetaimi ning olenevalt sellest, mida sa ise eelistad, saad teha oma valiku. Allpoololevad taimed on kõigest mõned näited ning sarnased kasulikud omadused on ka paljudel teistel taimedel.

Rukola

Rukola on kergelt vürtsika maitsega kiirelt kasvav taim. See on suurepärane A-, C- ja K-vitamiini allikas, mis kaitseb naha-, kopsu- ja suuõõnevähi ning Alzheimeri tõve eest. Kuna see sisaldab ohtralt ka B-grupi vitamiine, toetab see närvisüsteemi ning rukolas sisalduv diindolüülmetaan pidurdab inimese papilloomviiruse (HPV) ja emakakaela düsplaasia arengut. Lisaks on selles ohtralt  vaske, rauda fütotoitaineid, klorofülli ja kiudaineid.

Koriander

Koriander on suurepärane taim, mis aitab kontrollida veresuhkrut, väljutada kehast raskemetalle ning võidelda bakterite vastu. Uuringud on näidanud, et koriander aitab diabeetikuid, kuna see toetab insuliini eritumist ning alandab veresuhkru taset. Sellel on väga tugev mürke eemaldav toime, aidates isegi elavhõbedat turvaliselt kehast välja viia. Koriander sisaldab dodetseeni, mis on teadusuuringute põhjal salmonellast põhjustatud toidumürgituse vastu tõhusam kui antibiootikumid. See maitsetaim aitab tasakaalustada hormoonidest põhjustatud meeleolukõikumisi, leevendada kusetrakti infektsioone, maksa- ja seedimisprobleeme.

Pune

Vana-kreeka filosoof ja arstiteaduse isa Hippokrates kasutas pune bakterivastase toime tõttu ning ärritunud soolestiku rahustajana. Teadus on tõestanud seda, mida Hippokrates kogemustest järeldas – pune sisaldab bioaktiivseid aineid, mis aitavad võidelda infektsioonide, parasiitide ja põletikuga.

Mehhiko teadlased on leidnud, et pune on tõhus vahend tsüste tekitava parasiidi Giardia lamblia vastu. Naha peal kasutades leevendab pune külmahaavandeid ja aknet. Pune sisaldab rikkalikult antioksüdante – võrreldes näiteks õunaga, on punes 42 korda rohkem antioksüdante grammi kohta. Lisaks sellele K-vitamiini, rauda, mangaani ja kiudaineid.

Vesikress

Juba vanas Roomas ja Pärsias tunnustati vesikressi suurepäraseid omadusi ning kasutati seda ajutöö parandamiseks, närvisüsteemi rahustamiseks ja isegi libiido tõstmiseks. See sisaldab ohtralt silmade tervise jaoks vajalikku luteiini ning antioksüdante. Vesikressi suur joodisisaldus on oluline kilpnäärme tervise toetaja ja kaitseb radiatsiooni eest. Veel sisaldab see ohtralt A-, B-, C-, D-, E- ja K-vitamiini, kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, rauda, vaske, räni ja tsinki.

Unusta dekoratiivsed toataimed ning kasvata nende asemel aknalaual hoopis mini-aeda. See aitab säästa raha, toetada tervist ning maitseb hästi.

Allikad : Waking Ttimes, Bioneer, Aed ja kodu

Foto: cornwallcapersonline.blogspot.com

Toimetas Katrin Suik