Foto: Pixabay / Alexandra_Koch

CDC (USA haiguste kontrolli ja tõrje keskus) andmeid kasutades ei leitud uuringutes olulisi erinevusi COVID-19 juhtumite kasvus maskikohustusega ja maski mitte nõudvate osariikide vahel koroona madala või kõrge leviku perioodidel. Erinevad uuringud näitavad, et näomaskide laialdane kasutamine ei vähendanud koroonaviiruse levikut Euroopas ning Lääne-Euroopas tuvastati maskide kasutamise ja surmajuhtumite vahel mõõdukas positiivne korrelatsioon. Koolis maskide kandmise kohta tehtud uuring, milles kasutati peaaegu kuus korda rohkem andmeid kui varasemas sarnases uuringus, ei leitud samuti olulist seost USA koolides kohustuslike maskide kandmise ja COVID-19 juhtumite vahel. Üks viis, kuidas maskid selle kandjat kahjustavad, võib olla “Foegeni efekt”, mis tuleneb sellest, et näomaskile sattunud tilkade ja viiruseosakeste sügav uuesti sissehingamine võib muuta nakkuse tõenäolisemaks või koguni raskemaks, vahendab dr Mercola.

COVID-19 [väidetava] pandeemia ajal lubas 80% USA osariikidest maske kanda SARS-CoV-2 leviku aeglustamiseks, kuid lisanduvad uuringud näitavad, et maskikohustus ja -kasutamine ei vähenda patogeeni levikut.¹ Maske nõudvad reeglid ei vähendanud Covidi leviku kasvumäära olenemata sellest, kas SARS-CoV-2 levik kogukonnas oli madal või kõrge.

Juba enne COVID-19 pandeemiaks kuulutamist kehtestati osas osariikides maskikohustus ja seda ilma nende tõhusust korralikult hindamata „uue normaalsusena“ hoolimata asjaolust, et see tekitas ühiskonnas lõhestatust.

Kuna uuringud näitavad, et maskikandmine võib hoopis põhjustada haigestumiste kasvu, tuleb kahtluse alla seada nende laialdase kohustusliku kasutamise põhjendus.

Maskikohustus ei vähendanud COVID-19 juhtumeid

Louisville’i ülikooli teadlased arvutasid CDC andmete põhjal COVID-19 juhtumite koguarvu ja maskide kasutamise põhjal USA-s välja nende kasuteguri ning erinevusi maskikandmist nõudvate ja mittenõudvate osariikide vahel madala või suure leviku perioodidel ei leitud.

Teadlased järeldasid, et maskikohustus ja -kasutamine ei ole seotud COVID-19 aeglasema levikuga osariigi tasemel COVID-19 leviku tõusu ajal.² Kuigi nad väitsid, et nende leiud ei toeta hüpoteesi, mille kohaselt SARS-CoV-2 leviku kiirus väheneb maskide suurema avaliku kasutamise korral, märkisid nad, et „maskid võivad pandeemia ajal edendada sotsiaalset ühtekuuluvust sümbolina”.³

Ka Euroopas demonstreeriti sarnaseid tulemusi. Cureuses avaldatud uuringus analüüsiti kuue kuu jooksul 35 Euroopa riigi andmeid, sealhulgas haigestumust, suremust ja maskide kasutamist. Teadlased märkisid:⁴ „Maskikohustust rakendati peaaegu kõigis maailma riikides ja enamikus kohtades, kus maskid ei olnud kohustuslikud, soovitati nende kasutamist avalikus ruumis. /…/ Need soovitused domineerisid hoolimata asjaolust, et enamik randomiseeritud kontrollitud uuringuid viidi läbi enne COVID-19 pandeemiat ja selle ajal, järeldades, et maskide roll hingamisteede viiruste leviku tõkestamisel oli väike, tühine või ebaselge.“

Ka andmete analüüsimisel selgus, et maskide laialdane kasutamine COVID-19 levikut ei vähendanud. Aga Lääne-Euroopas leiti maskide kasutamise ja surmajuhtumite vahel hoopis mõõdukas positiivne korrelatsioon, mis „viitab, et maskide laialdasel kasutamisel võisid olla kahjulikud soovimatud tagajärjed.” ⁵

Maskikohustus koolides ei vähendanud COVID-19 juhtumeid

Osana valitsuse sponsoreeritud propagandakampaaniast teatas 2021. aasta oktoobris avaldatud laialdaselt tsiteeritud CDC uuring, et maskikandmise nõudeta maakondades oli pärast kooli algust suurem COVID-19 juhtumite esinemissagedus laste hulgas võrreldes maakondadega, kus kehtis maskikohustus. ⁶

Uuringut kasutati maskinõude toetamiseks koolides, kuid teadlaste meeskond vaatas uuringu uuesti läbi, hõlmates suuremat valimit ja pikemat uuringuperioodi. 2022. aasta mais avaldatud ajakohastatud uuringus⁷ kasutati algse uuringuga võrreldes peaaegu kuus korda rohkem andmeid ja ei leitud olulist seost USA koolide maskinõuete ja COVID-19 juhtumite vahel. Teadlaste sõnul⁸ ei õnnestunud neil tõestada seost koolides maskikandmise ja haigusjuhtumite vahel, kasutades samu meetodeid, kuid pikema aja jooksul suuremat ja mitmekesisemat valimit. „Meie uuring näitab, et väikese kuni mõõduka mõjuga sekkumiste vaatlusuuringud on altid eelarvamustele, mida põhjustab valim ja väljajäetud muutujad. Juhuslikud uuringud võivad rahvatervise poliitikat usaldusväärsemalt suunata.“

Kirurg ja avaliku poliitika uurija dr Märt Makary juhtis Twitteris tähelepanu sellele, et CDC esialgne uuring näis sisaldavat fabritseeritud andmeid ja agentuur keeldus avaldamast uuringu värskendust, mis kasutas ulatuslikumaid andmeid:⁹ „See uuring näitab, kuidas CDC kogus andmeid oma koolimaskide dogma toetamiseks. Artiklis öeldakse, et CDC ajakiri MMWR lükkas kordusuuringui avaldamise tagasi. Tõenäoliselt seetõttu, et see paljastas CDC andmete kasutamise poliitilise propaganda huvides.“

Seega, CDC eelmises uuringus leiti, et õpilastele kehtestatud maskinõuded avaldasid Georgia osariigi koolides COVID-19 esinemissagedusele vähe mõju, samas kui paranenud ventilatsioon, näiteks akna avamine, vähendas juhtumeid rohkem kui töötajate ja õpetajate maskikohustus. ¹⁰

Foegeni efekt: mask põhjustab COVID-19 surmajuhtumite arvu tõusu

Saksa arst Zacharias Fögen viis läbi väga olulise uuringu, et välja selgitada, kas kohustuslik maskikasutamine mõjutas COVID-19 juhtude suremust Kansases 1. augustist 2020 kuni 15. oktoobrini 2020.¹¹ Ta valis Kansase osariigi, kes kehtestas maskikohustuse, kuigi osariigid võisid sellest ka loobuda.

Tema analüüs näitas, et maskinõudega osariikides oli surmajuhtumite määr oluliselt suurem kui maskinõudeta osariikides. „Need leiud viitavad sellele, et maskide kasutamine võib kasutaja kaitsmise asemel kujutada endast seni tundmatut ohtu, mistõttu mask on vaieldav epidemioloogiline sekkumine,” järeldas ta.

Ta selgitas seda väidet “Foegeni efektiga”: näomaskidesse sattunud tilkade ja viiruseosakeste sügav uuesti sissehingamine võib muuta COVID-19 nakkuse tõenäolisemaks või raskemaks.

„Selle efekti põhitõdesid on lihtne demonstreerida, kui kannate samaaegselt näomaski ja prille, tõmmates maski ülemise serva üle prillide alumise serva. Tilgad ilmuvad maskile väljahingamisel ja kaovad sissehingamisel.

„Foegeni efektis” levivad viiruseosakesed (väiksema suuruse tõttu) sügavamale hingamisteedesse. Nad mööduvad bronhidest ja hingatakse sügavale alveoolidesse, kus võivad põhjustada bronhiidi asemel kopsupõletikku, mis oleks tüüpiline viirusinfektsioon.

Lisaks mööduvad need viiruseosakesed mitmekihilisest lameepiteeliseinast, mida nad ei saa in vitro ja tõenäoliselt ka in vivo läbida. Seetõttu on virioonide ainus tõenäoline viis veresoontesse siseneda läbi alveoolide.“¹²

Maskikandmine võib olla seotud pika COVID-iga

Fögen selgitas, et maskide kandmine võib suurendada üldist viiruskoormust, sest selle asemel, et hingamisteedest välja hingata ja keha neist vabastada, püütakse need viiruseosakesed maski sisse ja suunatakse tagasi. See võib suurendada ka maski läbivate osakeste arvu, nii et see on suurem kui arv, mis oleks ilma maskita vabanenud.

Asjaolu, et maskis olevad hüperkondenseeritud tilgad ja puhtad viiruseosakesed võivad väljapoole puhuda, mille tulemuseks on aerosoolide levik tilkade edasikandumise asemel, on veel üks probleem, mis võib viiruse levikut halvendada, mitte parandada, ja “kaitsvamate” maskide kasutamine võib tuua tagasilöögi, muutes COVID-19 pikaajalised mõjud raskemaks. Fögen selgitas: ¹³

„„Paremate” maskide (nt FFP2, FFP3) kasutamine, millel on suurem tilkade filtreerimisvõime, peaks tõenäoliselt põhjustama veelgi tugevama “Foegeni efekti”, sest potentsiaalselt uuesti sissehingatavate virioonide arv suureneb samamoodi kui väljapoole eraldumine väheneb.

Veel üks silmapaistev punkt on see, et COVID-19-ga seotud pikaajalised mõjud ja multisüsteemne põletikusündroom lastel võivad kõik olla “Foegeni efekti” otsene põhjustaja. Viiruse sisenemine alveoolidesse ja verre, piirdumata ülemiste hingamisteede ja bronhidega, võib põhjustada kahjustusi, käivitades enamikus elundites (automaatse) immuunreaktsiooni.“

Maski pikaajalise kasutamise selged riskid

2021. aastal räägiti kahes eksperthinnangus laste maskide kasutamise vastu. Esimeses, psühholoogilises¹⁴, väideti, et maskid põhjustavad lastele tõenäoliselt psühholoogilist kahju ja takistavad nende arengut.¹⁵ „Noortele tekitatud psühholoogilise kahju ulatus on teadmata,” seisab aruandes, „tingituna praegu koolides ja ühiskonnas laiemalt käimasoleva „sotsiaalse eksperimendi” ainulaadsest olemusest” ¹⁶

Teises aruandes keskenduti tervisele, ohutusele ja heaolule, ¹⁷ märkides kiuliste nanoosakeste sissehingamisest, fibroosist põhjustatud võimalikku püsivat füüsilist kopsukahjustust.

„Niiskuse kogunemise ja potentsiaalselt ohtliku lämmatava gaasi (süsinikdioksiid [CO2]) tõttu, mis võib põhjustada tõsiseid vigastusi, on reaalsed ja märkimisväärsed ohud hingamisteede infektsioonide, suu tervise halvenemise ja kopsuvigastuste nagu pneumotooraks tervisele,” selgitasid autorid. ¹⁸

Joonise allikas

Tavaliselt hajub CO2 ümbritsevasse õhku enne, kui hingate uuesti. Vabas õhus leidub süsinikdioksiidi tavaliselt umbes 400 miljondikosa (ppm) ehk 0,04 mahuprotsenti.

Saksamaa keskkonnaamet (föderaalne keskkonna-, looduskaitse-, tuumaohutuse- ja tarbijakaitseministeerium | BMUV) kehtestas suletud ruumide CO2 piirnormiks 2000 ppm ehk 0,2% mahust. Kui kannate näomaski, ei saa CO2 välja nagu tavaliselt ja jääb selle asemel maski lõksu. Ajakirjas JAMA Pediatrics avaldatud uuringus analüüsisid teadlased sissehingatava õhu CO2 sisaldust laste seas, kes kandsid kahte tüüpi maske, ja nendel, ei kandnud maski. ¹⁹

Kuigi kaht tüüpi maskide vahel CO2-sisalduses olulist erinevust ei leitud, oli maskide kandmisel märkimisväärne tõus võrreldes maskide mittekandmisega. Süsinikdioksiidi sisaldus sissehingatavas õhus kirurgiliste ja filtreerivate näomaskide all jäi vahemikku 13 120 ppm kuni 13 910 ppm, mis on 6 korda kõrgem sellest, mida Saksamaa keskkonnaamet juba vastuvõetamatuks peab, märkisid teadlased. ²⁰

Oluline on ka see, et see tase saavutati juba kolme minutiga, samal ajal kui lapsed kannavad koolis maske korraga keskmiselt 270 minutit. Isegi madalaima mõõdetud CO2 tasemega lapsel oli mõõtmistulemus kolm korda kõrgem kui suletud ruumi CO2 piirmäär 0,2%. Noorematel lastel näis aga olevat kõrgeim CO2 väärtus; 7-aastasel, kes kandis näomaski, mõõdeti tase 25 000 ppm. ²¹

Bakteriaalse infektsiooni oht, probleemid sotsiaalse õppimisega

Pikaajalise maski kasutamise tagajärgi hakatakse alles mõistma. Louisville’i ülikooli teadlased märkisid, et maski kasutamine rohkem kui neli tundi päevas „soodustab näo leelistamist ja soodustab tahtmatult dehüdratsiooni, mis omakorda võib suurendada barjääri lagunemist ja bakteriaalse infektsiooni riski.” ²² Muud teatatud kõrvaltoimed on järgmised: ²³ 

Pärast seda, kui Leslie Manookiani tervisevabaduse kaitsefond (HFDF) algatas kohtuasja, tühistas USA ringkonnakohtunik Kathryn Kimball Mizelle 2022. aasta aprillis lõpuks CDC maskikohustuse lennukites ja ühistranspordis. ²⁴ USA justiitsministeerium (DoJ) kaebas otsuse edasi. Kohtumäärus ²⁵ andis aga selgelt mõista, et nad ei kavatse maskikohustusest ilma võitluseta loobuda. Vastuseks tegi HFDF järgmise avalduse: ²⁶

DoJ avaldus [edasikaebamise soov] on pehmelt öeldes hämmastav ja kõlab nii, nagu pärineks tervishoiupoliitika pooldajatelt, mitte valitsuse juristidelt. USA ringkonnakohtu otsus on seaduse küsimus, mitte CDC eelistus ega praeguse tervisliku seisundi hinnang.

Kui tegelikult valitseb rahvatervise hädaolukord, mille selge ja ümberlükkamatu teadus toetab CDC maskikohustust, kas see ei õigusta kiireloomulisi meetmeid? Miks DoJ ja CDC kohe sellele ei apelleeri?

HFDF-il ei jää muud üle, kui järeldada, et maskimandaat on tõesti poliitiline küsimus ega ole üldse seotud kiireloomuliste rahvatervise probleemidega ega usaldusväärse teaduse nõudmistega. Kuigi DoJ ja CDC mängivad poliitilist mängu ameeriklaste tervise ja vabadustega, usaldab HFDF ameeriklasi, et nad teevad oma tervisealased otsused ise.

HFDF on kindel, et ameeriklastel on piisavalt tervet mõistust ja haridust, mõistes, et maskide tõhususe ja riskide kohta on tõsiseid kahtlusi ning et CDC poliitika ei peegelda kumbagi.

Allikas: articles.mercola.com

Allikad ja viited

• ^{1, 2, 3, 22, 23} MedRxiv 25. mai 2021, https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.05.18.21257385v1.full.pdf
• ^{4, 5} Aprill 2022, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC9123350/
• ⁶ MMWR 1. oktoober 2021, https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/70/wr/mm7039e3.htm
• ^{7, 6} The Lancet 25. mai 2022, https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=4118566
• ⁹ Townhall 1. juuni 2022, https://townhall.com/tipsheet/leahbarkoukis/2022/06/01/lancet-study-on-masking-n2608053
• ¹⁰S. CDC, Morbidity and Mortality Weekly Report 21. mai 2021, https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/70/wr/mm7021e1.htm
• ¹¹ Medicine 18. veebruar 2022, https://journals.lww.com/md-journal/Fulltext/2022/02180/The_Foegen_effect__A_mechanism_by_which_facemasks.60.aspx
• ^{12, 13} Medicine 18. veebruar 2022, 4.1, https://journals.lww.com/md-journal/Fulltext/2022/02180/The_Foegen_effect__A_mechanism_by_which_facemasks.60.aspx
• ^{14, 16} Psychology Report in respect of Civil Proceedings 9. aprill 2021, https://drive.google.com/file/d/1xIJIITUjLDkdPcysyQMPvustdW1pyWoY/view
• ¹⁵ Express 11. aprill 2021, https://www.express.co.uk/news/uk/1421395/coronavirus-latest-stop-children-wearing-masks
• ^{17, 18} Health, Safety and Wellbeing Report in respect of Civil Proceedings 9. aprill 2021, https://drive.google.com/file/d/106AfuBg3qslWwEiMtV-hnyXc2Dcc-RC1/view
• ^{19, 20, 21} JAMA Pediatrics 30. juuni 2021, https://jamanetwork.com/journals/jamapediatrics/fullarticle/2781743
• ²⁴ US District Court Middle District of Florida Case No: 8:21-cv-1693-KKM-AEP, https://www.documentcloud.org/documents/21636492-mask-mandate-order
• ²⁵ KHN June 1, 2022, https://khn.org/morning-breakout/justice-department-appeals-court-order-blocking-travel-mask-mandate/
• ²⁶ Health Freedom Defense Fund 20. aprill 2022, https://healthfreedomdefense.org/hfdf-statement-on-doj-appeal/

Toimetas Sander Soomaa