Foto: ihorhvozdetskiy / Adobe Stock

Inimesed on mett oma toidu rikastamiseks kasutanud juba aastatuhandeid. Esimesed ülestäheldused mesindusest pärinevad 15 00 aastat enne Kristust. Tänapäeval tuntud mesitarusid hakati arendama 18. ja 19. sajandil, mil tulid kasutusele kärjeraamid. Kuid lisaks meele on võimalik mesilaste pidamisel koguda ka mitut muud inimestele kasulikku saadust. Õietolm ja suir sisaldavad paljusid vitamiine, asendamatuid aminohappeid ja mineraalaineid. Mesilasema toitepiim aitab turgutada haigusest kurnatud organismi ning parandab tervel inimesel töövõimet ja vähendab väsimust. Lisaks sellele toodavad mesilased ka taruvaiku. See kleepuv “mesilaste liim“ on mitmekülgne tervist toetav vahend, millel on muuhulgas avastatud ka vähivastane toime.

Mesinike jaoks võib taruvaik olla vahel üsna tülikas kõrvalsaadus. Mesilased koguvad erinevatel taimedelt vaha, segavad selle kokku tumepruuniks tihedaks kleepuvaks aineks ning tihendavad sellega kõikjalt seestpoolt oma taru pinnad ja praod, kleepides kokku kõik taruraamid ja nende vahel olevad liistud. Mesinik võib tarude ja raamiliistude puhastamisel ühel hooajal tarust koguda 50-100g vaiku. Taru tihendamine on vaevarikas töö ning mesilastel on väga hea põhjuse selle vaeva nägemiseks. Ehitades taruvaigu abil pesa ava piisavalt väikeseks, takistab see hiirtel, madudel ja sisalikel pessa pääseda. Kuid taruvaik on palju enamat, kui lihtsalt ehitusmaterjal – sellel on väga tugev mikroobide, bakterite, seentaimede ja isegi viiruste vastane toime. Teadlased on leidnud, et taruvaiguga vooderdatud tarudes elavatel mesilastel on kehas vähem baktereid ning “vaiksem“ immuunsüsteem.