Möödunud aasta novembris pälvis palju tähelepanu Päevalehe artikkel “Vegandieedist tekkinud tervisekahjustused on jõudnud Eesti lasteni”, milles hirmutati veganluse kui järjekordse tervist tapva tegevusega. Seepeale võttis 17-aastane gümnasist Jennifer Nimmerfeldt kätte ja tegi video, milles pöörab tähelepanu nii artikli kitsaskohtadele kui ka erinevatele faktidele taim- ja lihatoitumise kohta. Video kogus lühikese ajaga ligi 40 000 vaatamist ning Jenniferi Youtube’i kanal sai juurde hulga uusi fänne.

Enda sõnul on Jennifer täiesti tavaline noor Eesti neiu. Paar aastat tagasi kolis ta koos vanematega Soome, kus ta elab nüüd juba omaette, sest sai pärast põhikooli lõpetamist sisse ühte kodust kaugemal asuvasse ingliskeelse õppega kooli. “Olen eelkõige loominguline hing. Mulle meeldib kunst, muusika, fotograafia, videote tegemine ja kõik muu, mille kallal saan üksi vaikselt nokitseda või teistele head meelt valmistada. Aastate möödudes on miski mulle väga südamelähedaseks saanud ja see miski on veganlus,” tutvustab Jennifer ennast.

Kuidas jõudsid sina vegan-elustiilini?

Oma tavaelus ei olnud ma kunagi veganlusega kokku puutunud. Onu kunagine tüdruksõber oli taimetoitlane, kuid temaga ma eriti kokku ei puutunud – kui puutusin, siis jutt kunagi tema söömisharjumuste peale ei läinud. Ise ma kunagi selle vastu huvi ei tundnud ning täpselt tegelikult ei teadnudki, mida see tähendas. Toit oli minu jaoks toit, ma ei eristanud lihatoitu kuidagi taimsest toidust, õieti ei teadnudki, mis vahe neil on. Kunagi ei osanud isegi otseselt mõelda sellele, et hakkliha mu makaronikastmes oli tegelikult jahvatatud tükike ühe surnud looma keha… Või et piim minu kakaojoogis oli miski, mis oli mõeldud ei kellelegi muule kui väikesele vasikale.

Võib tunduda uskumatult, kuid kõike seda taipasin alles 15-aastasena, kui videote tegemise vastu rohkem huvi tundma hakkasin ja samas ka teiste inimeste videosid vaatasin. Leidsin tervislike eluviiside kohta uurides paari vegani Youtube’i kanalid, kus seletati täpsemalt kõige selle kohta, mille peale ma nooremana kunagi otseselt mõelnud ei olnud. Sealt edasi hakkasin väga palju veganlusega seotud videosid vaatama ning mida rohkem ma selle kohta õppisin, seda õigem see minu jaoks tundus. Alguses köitis mind veganlus hea valikuna omaenda tervise jaoks, kuid hiljem avasin oma silmad ka kõigele sellele ebaõiglusele, mida varem minu eest varjatud oli. Nüüd olen vegan, sest ma hoolin loomadest ja ei suuda sulgeda silma nende väärkohtlemise ees.

Kas ka teised sinu perekonnas on veganid või taimetoitlased? Aga sõbrad?

Keegi teine minu perekonnas ei ole taimetoitlane ega vegan. Kuna elan suviti vanemate juures ja käin seal tööl, siis palusin neil üritada olla kogu suve minuga koos vegan ja neile meeldis see. Ema võttis selle väljakutse vastu, kuna teda huvitas eelkõige veganluse eetiline pool, isa tegi seda lihtsalt sellepärast, et meid toetada. Mõlemad nautisid väga vegantoite ja ema koges mitmeid positiivseid muutusi tervise ja olemise suhtes, kuid suve lõpuks olid nad tagasi oma omnivoorlike toitumisharjumuste juures – julgen arvata, et just nimelt selle sotsiaalse surve pärast, mida nende tuttavad neile avaldasid. Ma ei ole kunagi veganlust peale surunud ühelegi oma sõbrale, kuid mu parim sõbranna hakkas selle vastu huvi tundma umbes üks aasta pärast seda, kui ma veganiks hakkasin. Vestlesime palju sellel teemal ja ajapikku võõrdus ta ise ka lihast ning peale meie esimest suve koos elades ta mõistis, kui lihtne ja loogiline on olla vegan ning sellest ajast peale on ka tema omaks võtnud minuga sarnase elustiili. Tänu sellele, et olen koolis veganluse teemat üles võtnud erinevates tundides, on ka paljud minu klassikaaslased nüüd taimetoitlusest huvitatud.

Kas ja kuidas sinu arvates erineb Eesti ja Soome avalik suhtumine veganitesse ja/või taimetoitlastesse?

Ma arvan, et Soomes on taimetoitlus palju populaarsem ja rohkem inimesi aktsepteerivad seda. Siin on arstid taimetoitlusest rohkem teadlikud ning paljud isegi soovitavad seda, samas kui Eestis laidab enamik arste selle maha ilma mingi hea põhjuseta. Kõige märkimisväärsem on minu arust see, et õppeasutustes serveeritakse kõikidele taimetoitlastele ja veganitele eraldi tasakaalustatud taimset toitu, kui nad seda küsivad.

Too välja viis punkti, mis võiksid iga lihasööja oma toiduvalikute peale mõtlema panna.

Selleks, et lihasööjat oma toiduvalikute koha pealt mõtlema panna, läheb vaja palju rohkem kui viite punkti, kuid mulle meeldib kasutada järgmist stsenaariumi: (1) Kujutle, et pead ellujäämiseks midagi tegema ja selleks on kaks viisi. (2) Kui valid esimese viisi, siis sa jääd ellu, kuid teised kannatavad ja surevad. (3) Kui valid teise viisi, siis jääd ellu ja keegi ei pea kannatama. Millise valiku sina teeksid? Kui sa saaksid elada õnnelikku elu hea tervise juures, ilma kellelegi haiget tegemist toetamata, siis miks sa seda ei teeks?

Mis on sinu enda jaoks veganluse peamised mõjud ja kaasnähud sinu tervisele?

Võiksin öelda, et olen alati olnud päris hea tervise juures, aastas ehk korra või paar õues külma saanud ja selle tõttu paar päeva palavikus olnud, kuid ei midagi tõsist. Pärast veganiks hakkamist on asi samamoodi olnud, vegan on siiski inimene nagu iga teinegi, keegi meist ei saa veganiks hakates supervõimeid. Pean siiski märkima, et vetsus käin nüüd nagu normaalne inimene, iga päev, mitte iga paari päeva tagant. Seedimine on super nüüd, kui ükski roiskunud tükk kellegi surnukeha mu seedeelundkonda ei ummista. Minu keha ei ole surnuaed. Lisaks sellele on kõik täheldanud minu kiiret juuste- ning küüntekasvu. Olen kindlasti hakanud rohkem tähelepanu pöörama ka just tervislikule toitumisele ning tunnen, et mul on palju rohkem energiat kui varem.

Aga veganluse mõju teistele elu aspektidele?

Ma ei ütleks, et ma olen kuidagi moodi spirituaalne inimene, kuid leian, et veganiks hakkamine on täielikult muutnud minu maailmapilti ja ellusuhtumist. Ma ärkan igal hommikul üles ja ma olen õnnelik. Ma olen õnnelik, sest ma tean, et teen midagi head. Ma olen õnnelik, teades, et olen osa muutusest. Ma olen õnnelik, tehes kõik enda poolt selleks, et maailma meie kõigi, mitte ainult inimeste jaoks paremaks paigaks muuta. Ma ei leia, et minu elu oleks kellegi teise omast rohkem väärtuslik. Kõik elu on väärtuslik. Ma ei suudaks ise mitte kelleltki elu võtta ning ma ei soovi, et keegi seda minu eest teeks. Loomad on siin ilmas meiega, mitte meie jaoks. “All beings tremble before violence. All fear death. All love life. See yourself in others. Then whom can you hurt? What harm can you do?”

Paljude arvates on Põhjamaades elades talvel veganism liiga keeruline. Kuidas kommenteerid?

Minu arvates ei ole Põhjamaades veganism sugugi raskem kui mujal maailmas. Tänapäeval on mulle ja kõikidele teistele, kes seda lugu parasjagu loevad, kõik eluks vajaminev käepärast, supermarketid lähiümbruskonnas ja katus peakohal. Me ei ole koopainimesed, kes kütivad, et ellu jääda. Prisma letilt hakklihapaki haaramist ei saa muide ellujäämiseks nimetada. Kõik vajalikud toitained saame me kätte erinevatest puuviljadest, juurviljadest, kaunviljadest, teraviljadest ja pähklitest/seemnetest, millest kõik on kättesaadav lähimatest poodidest. Muidugi tuleks tähelepanu pöörata päikesevitamiini saamisele, eriti talveperioodidel, kui põhjamaa laiuskraadid lihtsalt meile piisavalt päikest D-vitamiini sünteesiks ei võimalda – olgu me siis taimetoitlased või segatoidulised. Lisaks sellele peaksime me jälgima oma B12 vitamiinitaset ja sööma sellega rikastatud toite või võtma seda toidulisandina. See on tõesti ainus vitamiinidest, mida me oma toidust otseselt kätte ei saa. Paljud näevad seda probleemsena, kuid ma ei näe selles midagi halba, et iga nädal korra keele alla paar maasikamaitselist tilka panen – seda tehes saan elada iseendaga rahus, teades, et minu valikud ei toeta kellegi ärakasutamist ega tapmist.

Mida tahaksid soovida Telegrami lugejatele?

Iga päev on uus päev, et teha paremaid valikuid. Ole parim versioon endast. Inspireeri ja ole inspireeritud. Soovin kõigile päikest ja soojust südamesse!

Küsitles Mariann Joonas

Foto: erakogu

Jenniferi tegemisi saad jälgida Youtube´is ja Facebookis.

Artikkel ilmus algselt Telegrami 3. paberajakirjas.