2013. aasta novembris avaldati Austraalia ABC telekanalis mõtlemapanev uudis Seroqueli-nimelise antipsühhootikumi ülemaailmse murettekitava leviku kohta. Selle ravimi toimeaine on kvetiapiin ja seda saadab ka Eestis järjest suurem müügiedu. Eestis müüakse kvetiapiini muu hulgas järgmiste marginimetuste all: Ketipinor, Seroquel, Quetiapine, Geldoren, Hedonin, Kventiax, Loquen ja Nantarid.

Seda ravimit tohiksid psühhiaatrid välja kirjutada üksnes skisofreenia ja bipolaarse sündroomi korral, kuid ravimi tootja AstraZeneca agressiivse turundustöö tagajärjel on muutunud järjest tavalisemaks selle tuimestava mõjuga sünteetilise ravimi väljakirjutamine ka palju tavalisemate kaebuste, näiteks keskmisest suurema tundlikkuse, ärevuse ja unetuse puhul. Ravimi ohtlike kõrvalmõjudega, mida statistika järgi on kvetiapiinil teistest antipsühhootikumidest rohkem, ei olda tihti kursis või ei arvestata nendega piisavalt.

Uudises mainitakse ravimi peamiste kõrvalmõjudena järsku kaalutõusu, suhkruhaiguse kujunemist ja enneaegset surma, kuid tuvastatud kahjulikke mõjusid on ravimil lisaks veel palju, näiteks südameinfarkti oht, kõhunäärmepõletik, tardiivne düskineesia, maliigne neuroleptiline sündroom ja järglaste saamise korral sünnidefektid. Uudistelõigus räägitakse Soomes 10 aasta jooksul kvetiapiini võtnud patsientidega läbiviidud uuringust, kus võrreldi 67 000 skisofreeniapatsiendi suremust kogu Soome elanikkonna andmete taustal sõltuvalt antipsühhootikumide kasutusest. Selle uurimuse üheks järelduseks oli, et võrreldes teiste antipsühhootikumidega on kvetiapiini puhul surmaoht, sealhulgas enesetapuoht kõige suurem. Seroqueli tarvitamisega võis seotud ka hiljutine armastatud filminäitleja Robin Williamsi surm, kuna tema laiba lähedalt leiti Seroqueli tablettide purk ning talle oli selle ravimi retsept välja kirjutatud nädal enne tema surma.

Kvetiapiinist on kujunenud ka mustal turul tuntud narkootikum ja väidetavalt on suur osa ravimitega seotud surmadest seotud kvetiapiini väärkasutamisega. Alates 2008. aastast kuni 2014. aasta alguseni on teada umbes 9000 juhtumit, mil kvetiapiini tõttu tõsiseid tervisekahjustusi saanud inimgrupid (kvetiapiini all kannatanute protestrühmitusi on firma enda andmetel 13 000) on algatanud AstraZeneca vastu ravimi kõrvalmõjude varjamisega seoses kohtuasju ja tuhandeid kordi on kannatanutele ka suuri hüvitisi makstud. Arvatakse, et ettevõte on hüvitistena varsti maksnud kannatanutele ligi 10 miljardit dollarit, kuid võrreldes ravimikorporatsiooni tuluga ei ole trahvirahad olnud siiski märkimisväärsed.

Vaata eestikeelsete subtiitritega videot siin:

https://www.youtube.com/watch?v=83vOjMNQwJU

Allikad: ABC Australia, NCBI, Lawyers and Settlemets

Loe ka: CBS

Foto: avarerx.com

Toimetas Kaarel Veskis

NB! Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.