Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) uue raporti kohaselt kahekordistub järgmise kahe aastakümne jooksul vähki haigestujate arv. Rahvusvahelise organisatsiooni analüütikud leiavad, et praegune haigestumuse määr 14 miljonit uut juhtu aastas paisub umbes 25 miljonini aastaks 2035. See raport järgneb varasemale Prantsuse analüütikute välja pakutud numbrile, et aastaks 2030 suureneb vähki haigestumine 75% võrra. Kõige rohkem kannatavad selle all arengumaad, mis on praegu kiirelt muutumas lääneriikide mõju tõttu.

CNN-i rahvusvaheline portaal on selle tulevikuväljavaate ristinud “katastroofiks inimeste hulgas“. Kui maailma valitsused ja meditsiinisüsteemid ei hakka kiiresti keskenduma vähi ennetusele, mitte tagajärgede likvideerimisele nagu praegu, siis on häving kiire tulema nii meditsiiniliste kulutuste osas, mis muutuvad jätkusuutmatuks, kui ka üldise pretsedenditu sotsiaalse kaotuse osas.

Vähi esinemissagedus oli 2008. aastal veel 12,7 miljonit uut juhtu aastas ning 2012. aastaks oli see tõusnud 14,1 miljonile, millele lisandus 8,2 miljonit vähist põhjustatud surma. Arvatakse, et kahe aastakümnega tõuseb vähisurmade hulk 13 miljonile aastas. WHO raporti kohaselt oleks umbes poolte vähijuhtude puhul olnud võimalik neid ennetada, kui olemasolevaid meditsiinilisi teadmisi oleks paremini ära kasutatud ning muudetud elustiili mõjufaktoreid nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine, dieet ja kehaline koormus. Samuti oleks vaja paremaid skriiningprogramme.

WHO rahvusvahelise vähiuuringute ameti direktor Chris Wild on öelnud: “Globaalne vähikoormus on märkimisväärselt suurenemas peamiselt rahvastiku vananemise ja kiire kasvu tõttu. Vaadates vähiravi maksumust, on see kiirelt kontrolli alt väljumas isegi kõrge sissetulekuga riikide jaoks. Ennetus on absoluutselt hädavajalik ja see on praegu hooletusse jäetud.“

Aastal 2010 hinnati vähiravi maksumust globaalselt umbes 1,16 triljoni dollari suuruseks.

GMO, fluoriid ja kiirtoit tõstavad vähi esinemissagedust

Kuigi vähi ennetus on tõepoolest väga oluline, on Wildi põhjendus sellele, miks vähi esinemissagedus on tõusuteel, ebapiisav. Vanus on kahtlemata üks vähiriski suurendav tegur, kuid ainult kõrge vanus ei ole vähi tekitaja. Veelgi suuremat rolli mängivad GMO-d, transrasvad, fluoreeritud joogivesi, üldine keskkonnasaaste ja paljud teised moodsa igapäevaelu tahud, mida sageli ignoreeritakse. WHO tunnustab alkoholi, sigarettide ja ülekaalulisuse mõju vähiriski suurendamisel, kuid nad vaatavad mööda näiteks sellisest riskitegurist nagu naatriumnitrit, mida sisaldavad peaaegu kõik lihatooted.

Samuti ei ole WHO tunnustanud ohtusid, mida toob endaga kaasa regulaarne mammogramm, mis mitmete uuringute põhjal toob endaga kaasa rinnavähi ülediagnoosimise, kuna selle uuringu tulemused on väga sageli valepositiivsed. Samuti on uuringu käigus rinnakoe mõjutamine ioniseeriva kiirgusega üks rinnavähi riskitegur.

Meie keskkond on täis kartsinogeense mõjuga mürke. Isegi värskes toidus on pestitsiidid, herbitsiidid, väetiste jäägid ja säilitusained. Meie vannitoad on täis reglementeerimata kemikaale, millest paljude vähiriski suurendav mõju on teada ning paljude puhul pole seda isegi veel uuritud. Meie toitumine ei ole enamasti piisav selleks, et säilitada optimaalset tervislikku seisundit ning suur osa inimesi ei tegele piisavalt kehalise koormusega ning on laisad ja ülekaalulised. Lisades keskkonnasaaste, mida ka kõige tervislikuma elustiiliga inimestel on raske vältida ning mis lääneriikide jaoks odavat tarbekaupa ja rõivaid tootvates riikides (Hiina, Bangladesh) on ületanud igasugused inimlikud piirid, ei ole ime, et vähki haigestumise määr on terves maailmas kiirelt tõusuteel.

Allikad: Natural News, The Guardian, CNN, BBC, CBS News

Foto: lungcancer.about.com

Toimetas Katrin Suik