Foto: trilemedia/ pixabay.com

Milline haridus on lapsele parim? Ühed räägivad õigusest maailmavaadet või erivajadust toetavale haridusele ning teised õiglusest ja võrdsusest. Eestis on viimase aastakümne jooksul esile kerkinud uusi eralasteaedu ja -koole nagu seeni peale vihma. Ning see viitab näiteks sellele, et eestlased ei ole rahul sellega, mida riiklik haridussüsteem pakub. Valdav enamus eraharidusasutusi on tekkinud lapsevanemate initsiatiivil, kes soovivad pakkuda oma lastele parimat võimalikku haridust. Mis aga on on parim võimalik haridus? Kas see näitab hariduse kvaliteeti, kui lapsed oskavad 5-aastasena lugeda ja saja piires peast arvutada?

Läänemaailma edukultus on viinud selleni, et mängimise asemel on laste päevakava struktureeritud erinevateks õpi- ja treeningsessioonideks juba väga varajasest east. Organiseeritud joonistamise, laulmise ja liikumise tund asendab spontaanse maalimise, ümisemise ja puhtast rõõmust jooksmise ja turnimise. Seitsmendaks eluaastaks oodatakse lastelt sama, mida 30 aastat tagasi nõuti 10-aastastelt lastelt. Akadeemiliste võimete arendamise kõrval aga jäävad varju mitmed teised eluliselt palju olulisemad oskused.

Pediaatriline tegevusterapeut Angela Hanscom kirjutas mõni aeg tagasi sellest, kuidas vaba mänguaja vähenemine mõjutab eelkooliealiste laste sensoorseid võimeid hoopis halvemuse suunas. Hanscom kirjeldab isiklikku kogemust sellest, kuidas sai oma tütre lasteaiaõpetajalt tagasisidet, mis sundis teda tõsiselt järele mõtlema lapsekasvatuse prioriteetide üle. “Teie tütar on akadeemiliselt väga tugev. Õigupoolest ületab ta nendes valdkondades ootuseid. Kuid tal on probleeme lihtsate sotsiaalsete oskustega nagu jagamine ja oma järjekorra ootamine”, sõnas õpetaja Hanscomile. Lisaks oli muidu väga intelligentsel lapsel probleeme emotsioonide kontrollimisega, tal oli välja arenenud ärevushäire ja sensoorsed probleemid ning ta ei osanud lihtsalt üksinda mängida.