Mis on mandalad? Kust need pärit on? Mida need tähendavad? Kas igaüks võib teha mandalat? Need küsimused kerkivad üles, kui kuuleme sõna mandala üha tihedamini. Juba mõnda aega võib raamatupoe lettidel märgata populaarsust koguvaid mandala värviraamatuid nii täiskasvanutele kui lastele. Eestiski on viimase kümnendi jooksul mandalakunstnikke järjest juurde tekkinud. See on rõõmustav trend, sest mandalate vaatamist ning nende tegemist peetakse inimpsüühhikat tasakaalustavaks ja maailmas harmooniat loovaks tegevuseks. Paarkümmend aastat tagasi kergitasid isegi raamatukogutöötajad nõutult kulmu kui neilt mandalate kohta aru päriti. Praeguseks on olukord hoopis teine, isegi väikesed lapsed teavad, et “see on selline ilus pilt, mis koosneb ringidest ja ruutudest, mille sees on ilusad mustrid,” nagu 11. aastane Karoliina mandalate kohta ütleb.

Mis on mandala?

Sõna “mandala“ tuleb sanskriti keelest tähendades “ringi“. Vana-India ja Tiibeti kultuurikontekstis tähendab see ka ”valgustumist saavutama” ja “altarile kokku koguma”. Traditsiooniliselt mõeldakse mandalast kui kahe- või kolmedimensioonilisest ruutudest ja ringidest koosnevate erinevate tasandite ja sümbolitega kujutisest, millel on keskpunkt. Mandalaid kasutatakse traditsioonitarkuse edasiandmiseks, meditatsiooni abivahenditena, püha ruumi loomiseks ja jumalike kvaliteetidega samastumiseks.

Mandalat nimetatakse universumi mudeliks, kosmiliseks diagrammiks, inimese valgustumise teekonna kujutiseks ning elu terviklikkuse ja kaduvuse sümboliks. Kui mandala töötubades inimestelt küsida, mis nende meelest on mandala, siis võib saada väga tabavaid vastuseid nagu: korrastatud infokogum, maailma muster, inimese sisemaailma kujutis ja muud sellist.

Kõige suurem mandala ehk Maha-Mandala on kogu universum, kogu loodu, milles kõik olendid ja eluvormid on omavahel seotud harmoonia seaduspärade ja omavahelise sõltuvuse kaudu. Mandala kujundit võib leida kõikjalt meid ümbritsevast loodusest. Enamus õisi on mandalakujulise struktuuriga, iga puutüvi on läbilõikes kui omalaadne mandala, kus iga uus aastakäik moodustab uue ringi, ka vette visatud kivike moodustab veepinnale sümmeetrilisi kujundeid. Inimesed on ajast aega kujutanud neid mustreid kõikides põliskultuurides. Lisaks idamaadele võib sümmeetriliste mustritena loodud kosmogramme leida nii maiade kalendris, indiaanlaste ravirattas, kristlikes roosakendes kui ka eesti sõlgedes.

Mandala loomisel kujutatakse selle keskmes olemuslikku püha ruumi, kõige tähtsamat tähelepanu koondamise objekti. Inimese valgustumise teekonnal tähistab see liikumist välisest maailmast oma olemuse keskmesse, kus elab Looja – puhas teadvus, mis aitab näha kõiki oma kogemusi terviklikkuse perspektiivist.

Budistlikud mandalad

Kõige rohkem võib mandalaid leida Tiibeti ja Jaapani esoteerilises budismis, kus neid kasutatakse õpetuse kandjatena, rituaalsetel eesmärkidel ja meditatsiooni ning teadvustatud toimimise abivahenditena.Tänapäeval on hästi tuntud Tiibeti liivamandalad, mida on mitmetel kordadel meie õnneks ka Eestimaal tehtud.

Budistlikud mandalad on sümmeetrilise ülesehitusega, geomeetrilised või figuraalsed, peamisteks kujutamisobjektideks on budad, bodisattvad ja jumalikud olendid. Figuurid on mõnikord asendatud sanskriti tähtedega. Mandalad kujutavad universumi ja inimteadvuse erinevaid aspekte ja võivad olla uskumatult mitmekihilised, sisaldades salajast informatsiooni ja sügavaid tõdesid, mida suudavad paremini mõista selle õpetuse pühendunud praktiseerijad. Mandalate eesmärgiks on muuta inimese tavaline teadvuseseisund valgustunu omaks. Visualiseerides spetsiaalsete tehnikate abil oma teadvuses mandalal kujutatud valgustunud olendeid arvatakse võimalik olevat nendega samastuda ja omandada erinevaid võimeid, näiteks, kõikehõlmavat kaastunnet, ülimat tarkust ja muid kõrgemaid kvaliteete.

Esoteeriline budism väljendadab läbi mandalate visuaalselt inimese valgustumise teekonda, mille aluseks on traditsiooniline tekst, milles sisaldub õpetus ja juhend selle läbimiseks. Valgustumiseks peetakse iseenda ja kogu olemasoleva tõelise olemuse mõistmist. Mandala kompositsiooni eripära sõltub tekstist, millel mandala baseerub, kus igal detailil ja värvil on kindel tähendus ja kujutamisviis. Budistlikke mandalaid ei looda kunagi kunstilistel eesmärkidel. Need on  vaimse praktika lahutamatud osad, ilma milleta on teatud õpetuste edastamine praktiselt võimatu.

Pühade tekstide kohaselt kiirgavad mandalad ümbruskonda positiivseid energiaid ning toovad õnnistusi nii nende tegijatele, kui neile, kes neid vaatavad. Vaid üks pilk mandalale, milles sisaldub õpetus ja selle nähtamatud tasandid, võib luua inimteadvuses nihke, mis võimaldab elu terviklikkust ühe hetkega haarata.

Valgustumise teekond on budistlikes tekstides kirjeldatav kaheksa põhiväärtusena:

Õige mõistmine – tea tõde!

Õige kõne – kõnele heast ja ära tee oma sõnadega liiga!

Õige eluviis – austa elu!

Õige keskendumine – harjuta mediteerimist!

Õige tähelepanelikkus – kontrolli oma mõtteid!

Õige pingutus – seisa vastu kurjale!

Õige tegutsemine – tee teiste heaks!

Õige kavatsus – hoia oma meel puhtana!

Liivamandala maagia

Liivamandala luuakse rituaalsel viisil värvilisest liivast, korrates selle protsessi käigus pühasid palveid ja mantraid. Kui mandala on valmis pühitakse see kokku, sümboliseerides kogu mateeria ja inimloomingu kaduvust, ning puistatakse voolavasse vette, et palved üle kogu maa kõikide olenditeni kanduksid. See rituaal on osa  budistlikust praktikast ja seda võivad läbi viia vaid aastate jooksul vastava väljaõppe saanud mungad.

Esimene avalik Tiibeti liivamandala tehti Dalai Laama palvel väljaspool kloostrit alles aastal 1988 New Yorgis Loodusajaloo muuseumis. Enne seda hoiti rituaali salajasena ja liivamandalaid tehti vaid kloostrites. Nüüdseks on rituaalseid liivamandalaid tehtud paljudel maadel ja erinevatel puhkudel. Mandalaid luuakse selleks, et õnnistada kohta, kuhu see tehakse ning tuua rahu ja kaastunnet inimeste südametesse. Usutakse, et mandala positiivne mõju ja õnnistus laieneb kogu maailmale, kogu olemasolevale. Liivamandala valmistamine on keeruline mitmeid päevi kestev toiming. Selle loomisel on kindel kord, kus pole midagi juhuslikku. Igal värvil ja kujundil on tähendus. Mandalad luuakse tekstide alusel, mis põhinevad Buddha õpetusel ja on need on püsinud muutumatuna sajandeid.

Liivamandalatest on tuntuimad Kaastunde Buda mandala, Ravibuda mandala, pikaealisuse mandala ja Kalachakra ehk Ajaratta mandala. Kuigi mandala on kujutatud tasapinnalisena, on see tegelikult kolmedimensiooniline. Kalachakra mandalat kirjeldatakse kui hiiglaslikku 5-korruselist paleed, mille iga korrus on erinev mandala, näiteks keha mandala, kõne mandala jne. Igal tasandil asub sadu jumalusi, kes sümboliseerivad teadvuse erinevaid aspekte. Kalachakra õpetuse praktiseerija eesmärgiks on olla võimeline visualiseerima oma teadvuses kogu mandalapaleed koos kõikide jumaluste ja detailidega. Selline praktika nõuab ülimat pühendumist ja keskendumisvõimet ja on kättesaadav vaid täielikult andunud õpilasele.

Mandalate ülesehitus võib olla erinev, kuid eesmärk on ikka sama – aidata kõiki elusolendeid edasi valgustumise teel, luua harmooniat, rahu ja korrastatust meie sisemises ja välises maailmas.

Jaapani Shingon mandalad

Huvitavad ja meil vähem tuntud on kuulsad Jaapani Shingon koolkonna mandalad: Teemantmaailma mandala ja Emaüsa mandala. Need on mandalatepaar, mida esitatakse alati koos ja mis kujutavad kogu selle koolkonna õpetust sümboolsel kujul siidile maalituna. Mandalad on üsna suured. Nende pikem külg on 2,8 meetrit ja neil on kokku on kujutatud 1875 figuuri ja palju budistlikke sümboleid nagu lootosõis, kaheharuline teemantvälk ehk vajra, budad, bodisattvad ja muu sümboolika. Ka võib sealt leida hirmuäratavaid tegelasi, kelle eesmärgiks on peletada madalaid ihasid, pettekujutelmi ja nõmedust. Emaüsa mandala kujutab lõpmatut kaastunnet ja teemantmaailma mandala kõikehõlmavat tarkust. Pole ühte ilma teiseta. Mõlemad on äärmiselt vajalikud inimese käänulisel teel valgustumise suunas.

Mandala psühholoogia

Läänelikule mandalakäsitlusele andis tõuke Carl Gustav Jung, kes oma psühhoanalüütilises töös alateadvusega märkas, et erinevate meeleseisundite kirjeldamisel kunstilises vormis kerkis tihti spontaanselt esile ring, mille sisse ilmusid sümboolsed kujutised sisemaailmas toimuvast. Tema käsitluse kohaselt on nende niinimetatud mandalate ülesandeks aidata inimesel teadvustada ja taskaalu luua oma psüühhika erinevate osade vahel. Sellest tulenevalt on mandalate joonistamisest saanud ka üks teraapiavorme, mille käigus inimene loob sisemist korda ja annab vormi oma loovale potentsiaalile.

Loomulikult võib harmoonilisi mustreid joonistada ka kunstilisel eesmärgil. Mandalat võib luua igaüks just nii, nagu talle õige tundub. Seda võib teha üksi ja teistega koos. Nii nagu seda praktiseerivad traditsioonide järgijad võib igaüks oma mandalat teha mõtestatult ja anda sellele tähendusi. Iga mandala loomine on kordumatu ent alati võib selle protsessi juures täheldada üht – enamasti toob see kaasa puhta kohalolu, rahu ja rõõmu seisundi, mis on meie tõeline olemus. Tänapäeva kaootilises maailmas on mandalatel olulisem koht, kui kunagi varem. Need aitavad luua kaoses korda ja tajuda elu sügavamat tähendust.

Mari-Liis Laanemaa ja Melinda Maarjalill

Lisaks: Uuri ka Mandalafestivali kohta, mis toimub 20. ja 21. augustil Viljandis.