Foto: ID 317429784 © Yuri Arcurs | Dreamstime.com

Kas poleks imeline, kui saaksime öelda: “Olen krooniliselt terve” või “Mul on krooniliselt hea tervis”? Tuleb välja, et see on võimalik ja tõenäoliselt lihtsam, kui võite ette kujutada. Optimaalses bioenergeetilises seisundis ehk Õitsvas Olekus saavad keharakud juhiseid kasvamiseks, paranemiseks ja õitsenguks. Inimese sugu- ja heaoluhormoonide kvaliteet ja tase tõuseb, suurendades rõõmu- ja õnnetunnet ning libiidot. Ka immuunsus paraneb, muutes keha võimeliseks võitlema patogeenide ja mürgiste ainete vastu. Keharakkude “elektrijaamad”, mitokondrid, parandavad efektiivsust ja energiatootmist. Artikli autor on vananemise mehhanisme uuriv teadlane, meditsiinidoktor Kien Wuu.

Kui sinu rakud omavad rohkem energiat, on ka sul endal rohkem energiat. Naudid tervisehüvesid, milleks on (halbade) põletikutasemete vähenemine ja pikemad telomeerid, need on DNA otstes asuvad nn kaitsekorgid, mis kaitsevad rakke vananemise eest. Õitsva Oleku tagajärjel satub sinu keha regenereeriva kasvu ja paranemise valdkonda, mis tõlgendub vitaalsuse, optimaalse sooritusvõime ja pikaealisusena.

Millist kahju teeb kehale stress

Stressiseisund ja krooniline haigus, depressiivses või suboptimaalses bioenergeetilises seisundis toimub vastupidiselt. Nimetan seda Stressi või Ellujäämise Olekuks. Stressi või ellujäämise olekus on meie rakud kaitseseisundis ja energia suunatakse bioloogilistest kasvu- ja paranemismehhanismidest kaitsemehhanismidele. Põletik on peamine bioloogiline protsess stressiolekus. Rakud vananevad kiiremini ja ei suuda end parandada ega taastada. Mitokondrid on vähem efektiivsed ATP tootmisel, nii et kehal on vähem energiat optimaalseks toimimiseks.

Madalamad seksuaal- ja “heaolutundega” hormoonid (nt serotoniin) ning kõrgemad stressihormoonid (nt kortisool) viivad vaimse tasakaalutuseni ja ebatervislike füüsiliste sümptomiteni. Põletik suureneb ja muutub krooniliseks, viies autoimmuunhaiguste ja teiste krooniliste haiguste tekkeni. Telomeerid lühenevad, põhjustades teie DNA degradeerumise. Stressi või ellujäämise olek paneb keha ületöötama ja viib kurnatusse, mis mitte ainult ei takista optimaalset toimimist, vaid kiirendab puuete, valu ja enneaegse surma teket.

Igapäevaelu stressidele keha füsioloogiline reaktsioon võib jäljendada meie muinasaegade esivanemate reaktsiooni, kes jooksid peitu tiigri eest. Sinu närvisüsteem kaldub parasümpaatilisest sümpaatilisele. Su veri pakseneb ja hüübib kergemini ning põletik suureneb, et kaitsta sind võimaliku lihaskahjustuse eest. Su immuunsüsteem lülitub välja, sest miks proovida end kaitsta viiruste ja vähktõve eest, kui oled potentsiaalselt saak kiskjale?

Veri suunatakse sinu sisemistest organitest skeletilihastesse, et saaksid selle kiskja eest ära joosta, kuid see kahjustab selliste organite nagu soolte ja neerude funktsiooni. Kuigi stressi/ellujäämise olek on kasulik füsioloogiline reaktsioon eluohtlikele olukordadele – näiteks põgenemine kiskja eest või reageerimine verejooksule auto/mootorrattaõnnetuse tagajärjel –, tekitab selle krooniline aktiveerumine tänapäeva maailmas, kus tajutakse ohte (nt nõudlikud ülemused, halvaks läinu piim, ületöötamine, tähtajad) pinnase krooniliste haiguste tekkele.