Mõni aeg tagasi eesti keeles ilmunud raamatu “Mida beebid mõtlevad” autor Alison Gopnik on üle 30 aasta uurinud lapsi, olnud lastepsühholoog ja ise lapsevanem. Tema teooriad saanud rohkelt tähelepanu ka seetõttu, et on teinud väga palju katseid laste käitumise, mõtete ja motiivide osas. Portaal Alkeemia tõi välja kaheksa punkti, mis raamatus laste võimete ja kasvatamise kohta selgub.

1. Kui laps kardab midagi, näiteks kolli tema kapi taga või trolli, kes pimedast nurgast tuleb, siis ta tegelikult teab, et seda ei ole olemas, aga lapse emotsioonid on nii palju tugevamad, et hirmutunne on tema sees suurem, kui me oskame ette kujutada. See võrdub situatsiooniga, kus me vaatame hirmujudinate saatel kõige õudsemat filmi teades, et see on kõigest film.

2. Laps omandab oma isa ja emaga manipuleerimise väga hästi juba 4-aastaselt, enne seda teeb ta palju katseid oma vanemate mõjutamise kunsti tundmaõppimiseks.

3. Lapsed fantaseerivad oma mängudes täiesti uskumatuid lugusid ning elavad sellesse sisse, nagu see oleks päris. Vahel kipume neid seetõttu korrale kutsuma, et nii ei saa ja nii ei tohi. Seda kõike tuleb hoopis julgustada, see valmistab teie last ette elus toimuvate sündmustega toime tulemiseks. Kui lapsele seletada, et tema mängud ja fantaasia on rumalad ja päriselt nii ei ole, siis piirate tema suutlikust mõelda välja lahendusi probleemidele, mis teda elus ootavad.

4. 1-2-aastased lapsed võivad tunduda küll liiga väiksed, et seletamisest aru saada, aga tegelikult see nii ei ole. Selles vanuses nad tajuvad probleemide olemasolu, neid tuleks julgustada ja asju selgitada, nad mõistavad rohkem, kui me arvame.
Katsed näitasid, et 15-kuune laps takistuse tekkimisel sellega edasi ei tegelenud, vaid “viskas” selle kõrvale või hakkas teise asjaga tegelema, samas mõistes, et tegu on probleemiga. 18-kuune laps aga otsis samale olukorrale, mille 15-kuune kõrvale lükkas, juba lahendusi ega hiilinud probleemist mööda.

5. 2-aastane laps ei oska valetada, ta läheb teisele poole teed ilma sinu loata, sa küsid tema käest, et miks sa sinna läksid, siis laps vastab, et tema ise ei läinud, et ta ei tea, kuidas ta sinna sattus. Ta teab, et ta valetab, aga ta ei oska seda veenvalt teha. Umbes 4-5-aastaselt õpib laps teadlikult valetama ja siis on juba raskem aru saada, kas ta valetab või mitte.

6. Väikeste laste õppimisvõime on meeletu, see on kordades suurem, kui täiskasvanul. Kui sa arvad, et laps ei saa millestki aru ja sellest tulenevalt loobud selle selgitamisest, teed sa vea. Lapsele tuleb võimalikult vara asju lahti rääkida, nad mõistavad seda ja õpivad sellest, mida sa räägid.

7. Lapsed suudavad kasutada teadmiste omandamiseks statistikat ja eksperimente peaaegu samamoodi nagu targad teadlased ja NASA arvutid.

8. Väikelastel on väga kõrgelt arenenud võime õppida teistelt inimestelt. Nad teavad, et teised inimesed toimetavad maailmas nagu nemadki. Sellest tulenevalt on väga oluline silmas pidada, et laps näeb, kuidas ta vanemad käituvad, kuidas nad teineteisesse ja teistesse inimestesse suhtuvad. Laps kopeerib ja omandab sarnased käitumismustrid.
Näiteks maiade emasid ja lapsi Guatemalas jälgides avastasid teadlased, et kohalikud lapsed oskavad väga väikestena käsitleda edukalt matšeetet, mis on seal igapäevane töövahend ning lisaks oskasid lapsed juba pisipõnnidena kasutada söögitegemiseks tuld.

Allikas: “Mida beebid mõtlevad” Alison Gopnik, Alkeemia

Foto: hdwallpapersinn.com

Toimetas Rain Siemer

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.