Foto: Thanh / Adobe Stock

“On neid, kes loovad koguaeg vabandusi ja põhjendusi, miks mitte midagi teha ja on neid, kes lihtsalt teevad. Kas sa teed õnnestunult või mitte õnnestunult on iseasi, aga… sa vähemalt teed midagi. Sul on mingi siht ja eesmärk. Eesmärgitult lihtsalt elada ja jahuda, kui valesti kõik on ja kui valesti kõik midagi teevad, on silmakirjalik ja oma personaalse potentsiaali piinamine. Sa ei sündinud siia hädaldama, sa tulid siia midagi ära tegema, mis on lihtsalt meelest läinud,” mõtiskleb infokandja Andero Pebre.

Pole hullu me kõik elame pool-mälukaotusega ja ei tea enamjaolt ise ka, kes või mis me täpsemalt oleme, kust tulime ja kuhu läheme, ja mida tegema oleme tulnud, aga midagi sa ikkagi tead kuskil sügavamal sisimas. No vot, uuri nüüd välja endalt, mida sa tead. Ära keskendu sellele, mida sa ei tea. Keskendu sellele, mida sa tead või hakka uudishimuga uurima seda, mida veel ei tea, aga tahaks teada saada.

Kui sa ei ole põnevil uue info teada saamise ees, siis on väga lihtne ja kerge langeda depressiooni. Ole elu suhtes näljane ja anna endale võimalusi avastamiseks, kas oma sisemaailmas või välispidises maailmas, ja sa saad aru, kui vähe sa tegelikult tead või täpsemalt kui palju oled ära unustanud.

Teadlikumaks saamine on lõputu areng. Koolis me ei õpi. Me tuubime. Kui kooli hinnetel oleks mingi väikenegi seos tuleviku palga või sissetulekuga, siis kõik kolmelised oleks vaesed ja kõik viielised oleks edukad miljonärid.

Või kui kooli hinnetel oleks mingi väikenegi seos teadlikuks saamisega, siis enamus kolmelised oleks tulevikus harimatud lollid ja viielised haritud tarkpead.

Aga kas päriselt nii on?

Unusta ära õiged või valed vastused

Õiget või valet oma elu valikute suhtes pole olemas. On lõputute õigete valikute vahel valimine. Kõik elus tehtavad valikud on õiged. Sellise mentaliteediga sa ei karda eksida. Sa ei karda ilma jääda. Sa ei karda läbi kukkuda. Sa naudid protsessi ennast, olenemata tulemusest.

Sa ei poe vabanduste taha, et mul pole seda haridust, ma pole seda õppinud, mul pole selle alast kogemust. Vahet pole, kui sa tahad teada saada midagi, mida sa enne ei teadnud, siis sa teed selle sammu, olenemata põhjendustest, hirmudest ja olenemata, mida keegi teine sulle ütleb.

Küsi nõu, võta arvesse, nõustu, aga tee ikka omamoodi. Sinul on oma edulugu. Sinul on omad õppetunnid ja takistused. Las nad jahuvad, nad ei maksa sinu arveid. Las nad kritiseerivad, nad ei ole koolipinkidest veel välja kasvanud. Nad üritavad sulle selgeks teha, kuidas käib klassikalise elu elamise “õige vastus”, teadmata seda, et selles vastuses on lõpmatu arv õigeid võimalusi.

Me ei ela tegelikult vanglaplaneedil, me elame mentaalses vanglas

Me oleme tegelikult vabad hinged, aga meie meel ja mõistus on vanglas. Ja me oleme lasknud enesele teadmata viia oma vaimse seisundi nii suurtesse piirangutesse, et meie teadvus arvab, et meid piinatakse ja piiratakse. Tegelikult piinad sa ennast ise, küll enamjaolt mitteteadlikult, aga sihikindlalt, pannes end uskuma, et sa oled ohver ja keegi on tagakiusaja, võttes ära eneselt vastutuse taastada oma enese jõud ja vägi, mis sünniõigusega on sulle kaasa antud.

Pole vahet, mis alaga või millise valdkonnaga sa tegeled, tee seda kirega, naudinguga, rõõmuga ja missioonitundega. Tegele ausate ja väärikate asjadega ja ära lase madaldada oma potentsiaali inimestel, kes arvavad, et me elame vangis ja et meist sipelgatest ei sõltu midagi.

Jah, muidugi meid kontrollitakse, meie mõtlemist esmajärgus, aga ainult siis, kui sa sellele otsese või kaudse nõusoleku annad. Niisama ei kontrolli keegi midagi. Ja kui sa arvad, et sa elad põhjendamatult vanglas, siis mis siin enam hädaldada, leia siis koht mis ei ole vangla – tee prison escape! 😉

Ja üks asi veel – PALUN LASKE TEISTEL INIMESTEL TEHA OMA VIGU. JA VEEL OLULISEM, KÜLL AGA RASKEM – PALUN LASKE KA OMA LÄHEDASTEL INIMESTEL TEHA OMA VIGU. VIGADEST EI ÕPITA KELLEGI TARGUTAMISE ABIL, OMA VIGADEST ÕPITAKSE LÄBI KOGEMUSTE JA LÄBI VÕIMALIKE JÄRELDUSTE TEGEMISE! 🙏

Andero Pebre

Allikas: Facebook, avaldatud autori loal.