Teie ees on Dr Brit Cooperi ja “Jutuajamised jumalaga” autori Neale Donald Walschi ühine teos “Jumala ja meditsiini kohtumine”, mis sisaldab autorite vestluseid erinevatel teemadel ning raamatu lõpus vastavad nad ka küsimustele, millest ühe karmima teile ka lugemiseks pakume. Maailmas pole ühtegi inimest, kes poleks ühel või teisel ajal kokku puutunud meditsiiniga. Ja pole ka ühtegi sellist inimest, kes poleks oma elu jooksul ühel või teisel ajal tajunud Jumalat – sõltumata sellest, kas inimene seda endale teadvustab või seda Jumalaks nimetab. Jumala ja meditsiini kohtumine on seega tänapäevase elu vaata et tähtsaim ristumispunkt. Antud raamat ühendabki need kaks mõistet, nii et see võib mõnesid lugejaid üllatada ja mõnesid ehk ka vihastada, aga võib aidata terveneda kõigil.

Foto: pilgrim.ee

Sissejuhatus

Kas meditsiin teeb tõesti imesid või on nende imede taga vaimsed põhjused? Kas eutanaasia on lubatud või mitte? Kas meditsiinitudengid saavad avatud südamelõikustel ja surnukehade lahkamisel osaledes midagi teada ka hinge kohta? Kas vaimsuse ja füüsilisuse vahel on olemas ristumispunkt, kus need mõlemad saavad üheks?

Lähme pisut otsesemate küsimuste juurde. Kas tänapäevases läänelikus meditsiinimudelis on Jumalale üldse kohta? Kas metafüüsilised vaimsed teooriad peaksid kuuluma meditsiinikooli õppekavasse? Kas patsientide elushoidmine on ikka arstide tähtsaim prioriteet? Vastus kõigile eelnevatele küsimustele on jaatav.

Ja nüüd on aeg seda kõike lähemalt uurida. Mõistagi lähtudes uuest vaatenurgast, tänapäevase vaimsuse seisukohalt ning jättes kõrvale varasema piiratud mõtlemise ja ka mõned meie kaasaegsed tõekspidamised. Just praegu on õige aeg seda kõike lähemalt
uurida.

Kui üks noor Kanada arst tegi mulle ettepaneku seda teemat käsitlema hakata (kogu see raamat oli tema idee ja mul on hea meel, et ta selle välja käis), siis helistasime teineteisele mitu kuud iga nädal ja arutlesime Jumala ja meditsiini puutepunktide teemal. Sellest sai ka käesoleva raamatu pealkiri, kuna teda ajendasid tema enda sõnutsi sellisel teemal raamatut kirjutama kaks väga tähendusrikast kogemust, mis tugevalt ta elu mõjutasid: õppimisprotsess meditsiinikoolis ning osalemine vaimse taastumise intensiivkursusel, mis koosnes üheksast viiepäevasest laagrist, mida ma korraldasin tema arstiõppe viimase kahe aasta jooksul.

Selle meditsiinikooli õppekava, kus ta käis, oli üles ehitatud traditsioonilisele läänelikule meditsiinimudelile, minu kursused aga põhinesid (pehmelt öeldes) vägagi mittetraditsioonilisel vaimsel mudelil, mida on käsitletud ka “Jutuajamised Jumalaga“ raamatusarjas. Seega tuli nende kahe aasta jooksul värskel doktoril Brit Cooperil (ta lõpetas Briti Columbia Ülikooli meditsiinikooli
2015. aastal) pidevalt astuda vaimsuse ja füüsilisuse ristteele, ning tegeledes inimelu mõlema poole, vaimse ja füüsilisega, omandas ta seda laadi põhjalikke teadmisi, mida meist väga vähestel on.

Esmakordselt kohtusin ma dr Cooperiga 2013. aastal, kui ta tuli mu kursuse “Jutuajamised Jumalaga“ juunikuisesse laagrisse. Mäletan, et ta oli erakordselt selgesõnaline ja intelligentne 22-aastane noor naine; ning kuulsin, et ta oli jõudnud juba lõpetada bakalaureuseõpingud Victoria Ülikoolis matemaatika ja füüsika erialal ning oli nüüd meditsiinikoolis oma lennu noorim. Oli tõeline rõõm temaga suhelda ja koos olla.

Olin meeldivalt üllatunud, kui teda paar kuud hiljem järgmises laagris taas nägin. Taipasin siis, et ta oli eelmisel korral kogenud vaimselt midagi sellist, mis talle väga tugevalt mõjus. Kuid sellegipoolest ei osanud ma loota, et ta tuleb veel seitsmesse laagrisse ning et temast saab üks meie jõulisemaid ülemaailmseid eestkõnelejaid, sest ta astus vahetult pärast meditsiinidoktori kraadi omandamist ka meie Sõnumitoojate Kooli. Britist oli saanud üks energilisemaid ja motiveeritumaid õpilasi, keda olen näinud nende 20 aasta jooksul, mil olen inimestega jaganud “Jutuajamised Jumalaga“ vaimseid ja murrangulisi ideid.

Ta küsis minult, kas võiksime koos kirjutada raamatu Jumala ja meditsiini ühenduspunktide teemal, kuna ta leidis, et kõige selle taustal, mida ta meditsiinikoolis õppinud on, oleks seda teemat vaja põhjalikumalt uurida. Olin otsekohe nõus. Teadsin, et selleteemalised arutlused pakuks kahtlemata huvi mitte ainult vaimulike ja arstidena töötavatele inimestele, vaid ka kõigile, keda nad teenivad; ning ega ma ei teagi, mis muu võiks olla veel põnevam või tähtsam kogu inimpere jaoks.

Tänan teid, et tunnete huvi minu ja võrratu dr Brit Cooperi vaheliste vestluste vastu. Me mõlemad soovime teada saada teie arvamusi ja oleksime tänulikud, kui neid meiega jagaksite – liituge julgelt vestlusega aadressil www.GodAndMedicine.info.

Neale Donald Walsch
Ashland, Oregon
23. september 2015

KÜSIMUSED JA VASTUSED

Küsimustele vastas esmalt meditsiinilistest seisukohtadest lähtudes dr Brit Cooper, ning seejärel Neale Donald Walsch, kes lähtus vaimsetest seisukohtadest.

4. KÜSIMUS
Teema: abort
Jäin vägistamise tagajärjel rasedaks ega tea, kas rasedust katkestada. Kas abort on lubatud?

Dr Brit Cooper: Mul on väga kahju kuulda, et sinuga nii juhtus. Seksuaalrünnak on naise jaoks kõige kohutavam viis rasedaks jääda. Kui muidu on rasedaks jäämine põnev ja tähistamist väärt sündmus, siis sellisel juhul kaasnevad sellega sügav viha, kurbus ja hingevalu.

Lisaks tõstatab see arvukalt raskeid otsustamist vajavaid küsimusi: Kas ma peaksin lapse ikkagi sünnitama? Kui jah, siis kas ma tahan lapse endale jätta? Kas mul on oma praegust olukorda arvestades seda üldse võimalik rahaliselt ja ajaliselt teha? Kas ma tahan lapse adopteerimiseks ära anda? Kas ma võiksin teha aborti? Kui ma selle või teise otsuse teen, kas minu lähedased, sõbrad ja sugulased toetavad mind või mõistavad mu hukka?

Tegu pole sugugi lihtsa olukorraga ja ma võin öelda, et olen näinud paljusid naisi nende raskete küsimustega silmitsi seismas, kui töötasin Kanadas õppides Victoria linnas naiste seksuaaltervisekeskuses.

Ma tean, et paljud inimesed peavad aborti lubamatuks usulisel või moraalsel põhjusel ning usuvad kirglikult, et loote elu lõpetamine on vale. Mõned usuvad, et aborti ei tohiks teha juba embrüonaalse arengu algusest saadik (ehk teisisõnu alates eostamisest); teised aga arvavad, et võib tehateatud staadiumini ja sealt edasi mitte (näiteks südame löömahakkamisest); kolmandad usuvad, et abort peaks olema seaduslikult keelatud sellest staadiumist, kui loodet võib pidada “elujõuliseks“ – ehk sellest staadiumist alates, kui laps suudaks sünni järel väljaspool emaüska ellu jääda (umbes 24. rasedusnädala paiku).

Kanadas pole hetkel ühtegi abordivastast seadust, mis tähendab, et tehniliselt võttes tohib aborti teha kõigi üheksa raseduskuu vältel. Kuid kõik selle eriala arstid, kellega mina olen kokku puutunud, on endale seadnud piiriks 20. rasedusnädala. Enamik arste usub, et see annab naisele piisavalt aega abordi suhtes otsuse langetamiseks, ning ühtlasi tagab selline ajavahemik piirid, mis võimaldavad arstidel protseduuri läbi viia puhta südametunnistusega.

Ma mõistan muretsemist loote õiguste pärast. Sel ajal, kui naiste seksuaaltervisekeskuse abordikliinikus töötasin, peeti maja ees iga päev meeleavaldusi. Kuid samas minu vahetud kogemused nende naistega avasid mu silmad ja ma hakkasin asju nägema täiesti uutmoodi. Mu süda muutus selle küsimusega seoses veelgi kaastundlikumaks kui varem.

Kas sina oled kuulnud, et Ühendriikides on ligi 30% naistest teinud enne 45. eluaastat abordi? Niisiis pole see sugugi ebatavaline.
Tahaksin siinkohal kommenteerida mitte seda, kas abort on kellegi moraalinormide kohaselt õige või vale otsus, vaid pigem juhtida tähelepanu sellele, kuidas me naisi kohtleme ja seda küsimust üldiselt käsitleme.

Meditsiinitöötajana olen ma väga hästi teadlik sellest, et naised vajavad ja väärivad ohutut kohta, kuhu minna – sõltumata inimese moraalsest seisukohast abordi suhtes. Kohta, kus nad võivad väljendada oma sügavamaid emotsioone ja uurida kõiki võimalusi, kui nad peaksid silmitsi seisma soovimatu rasedusega. Sealjuures peavad nad teadma, et keegi on neile sel raskel teel toeks ning aitab neid ja suhtub neisse kaastundlikult ja mõistvalt. Mina arvan, et meditsiin peakski seda kõike sisaldama; ja mis veel tähtsam, see on inimlik käitumine.

Kui mina oleksin sinu arst ja sa tuleksid pärast vägistamise ohvriks sattumist minu juurde abordipalvega, siis kõike eelnevat meeles pidades ütleksin ma sulle kahtlemata, et minu arvates oleks see igati lubatud. Ma leiaksin ka aega, et sinu lugu ära kuulata, ja kui sa tahad, siis aitaksin sul tegeleda nende emotsioonidega, mis sinus selle otsusega seoses on kerkinud, ja aitaksin kaaluda ka teisi võimalusi, mis sulle huvi võiksid pakkuda. Tahaksin, et tunneksid end oma otsust tehes täiesti kindlana, teades, et langetasid selle otsuse täiesti informeerituna, mitte kõhklustest või kahtlustest mõjutatuna.

Kanadas oodatakse meditsiinitöötajatelt seda, et kui patsient on otsustanud abordi kasuks, siis arstid peavad selle lihtsalt ära tegema, sõltumata oma isiklikust suhtumisest abordi küsimusse. Isegi kui me ise ei ole nõus aborti läbi viima, peame alati hoiduma moraalitsemisest, kaastundlikult naist tema valikuga seoses nõustama ja suunama ta sellise arsti juurde, kes on valmis aborti läbi viima.

Arvan, et samad soovitused, mis on antud meditsiinitöötajatele, kehtivad sama hästi kõikidele inimestele; teisisõnu öeldes usun ma, et meil tasuks oma isiklikud arvamused ja uskumused kõrvale jätta ning anda igale naisele vabadus teha ise selline otsus, mis on tema jaoks ülim ja parim.

Neale Donald Walsch: Sinu küsimus, et kas abort on lubatud, tõstatab kohe mitu uut küsimust. Kellelt luba küsida? Iseendalt? Kelleltki teiselt, kes on sinu jaoks tähtis? Jumalalt? Kohalikult seadusandluselt? Luba mul esmalt käsitleda selle küsimuse vaimset külge, nii nagu mina seda asja näen.

Mina olen jumalike sõnumite üle mõtiskledes niimoodi aru saanud, et pole olemas selliseid asju nagu õige ja vale. On vaid asjad, mis toimivad, ja need, mis ei toimi, sõltuvalt sellest, mis on sinu teo eesmärk. Seega on vaimsest küljest vaadatuna küsimus selles, et mida see tegu sinu jaoks tähendab. Kas tahad esmalt tagada, et kui peaksid siia ilma lapse tooma, siis oleks tal olemas kõik võimalused imelise elu elamiseks? Kas püüad käituda nii nagu “lubatud“, lähtudes kellegi teise arvamusest või moraalinormidest, või enda arvamuste alusel? Kas püüad hoolt kanda selle eest, et sa Jumalat “välja ei vihastaks“ või mingit kohutavat pattu ei teeks? Kas püüad oma eluga edasi minna, ilma et laseksid oma tulevast teed ja valikuid enda eest ära otsustada olukorral, mille üle sinul kontrolli polnud? Või püüad järgida oma sisetunnet selle kohta, mis tundub olevat “õige“ tegu sinu jaoks ja esindab kõige paremini selles olukorras sinu tõelist Mina?

Mida sa tegelikult teha püüad? Kui sa seda endale veel selgeks pole teinud, siis soovitan ma sul just sellele küsimusele hoolega mõelda. Ja pea meeles, et küsimusele pole olemas õiget või valet vastust. On ainult sinu enda sisemine vastus. Sa tunned kohe ära, kui jõuad sellise vastuseni, mis sind tõepoolest kõnetab.

Mis puutub Jumalasse, siis võin sulle öelda üht: Jumal armastab sind igavesti ja tingimusteta, ükskõik mida sa ka ei otsustaks – kas siis selle või mis tahes muu valiku puhul oma elus. Jumal ei pea iial ühtki sinu tegu “valeks“, vaid laseb sul iga sammuga, mida sa oma kõikide eluaegade jooksul astud, liikuda oma hinge teekonnal lähemale ja lähemale oma hinge eesmärgi täitmisele. Sa koged seda eesmärgi täitumist iga kord, kui sa tajud ennast Jumalaga ühtsena, Ühena. Ja see pole mingi ühekordne kogemus, vaid võib juhtuda korduvalt paljude elude jooksul – kuni see leiab aset nii paljude järjestikuste hetkede vältel, et muutubki sinu tõelise Mina, sinu tõelise olemuse kestvaks väljendumisvormiks. Ka siis pole sinu teekond veel lõppenud, eesmärk lõplikult täidetud, vaid see hoopis avardub, sest läbi sinu saab jumalik rõõm ja imelisus jõuda ka teiste mõtlevate olenditeni universumis, nii et ka nemad hakkavad tajuma, kuidas nad oma olekuga väljendavad jumalikkust.

Otsuste langetamise ning “õige ja vale“ teemat kommenteerin ma põhjalikumalt oma vastuses järgmisele küsimusele.

Allikas: Neale Donald Walsch, Brit Cooper, MD “Jumala ja meditsiini kohtumine” (Pilgrim, 2018)

Fotod: health.com, pilgrim.ee

Toimetas Sander Soomaa

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.