Carl Sagan  (1934–1996) oli astronoom, astrofüüsik, kosmoloog ja skeptik, kes mängis juhtivat rolli USA kosmoseprogrammides, tegutsedes NASA konsultandi ja nõustajana juba 1950-ndatest. Ta luges kuni surmani Cornelli ülikoolis kriitilise mõtlemise kursust. Külma sõja ajal hoiatas ta inimkonda ähvardava globaalse tuumakatastroofi eest. Sagani sulest ilmus üle 600 artikli ja tema romaani “Kontakt” (1997) põhjal on vändatud samanimeline mängufilm. Sagan aitas inimestel mõelda väljaspool piire, tutvustades uudseid ja põnevaid teaduslikke teooriaid ja -ideid, mis on sündinud kvantfüüsika ja kosmoloogia valdkonnas. Oma viimases intervjuus (1996), milles ta võttis sõna peamiselt pseudoteaduste leviku vastu, hoiatas ta inimkonda ka kahe ohtliku tendentsi eest.

Tema esimene hoiatus puudutas teaduse ja tehnoloogia valdkonnas toimuvaid arenguid. Sagan tundis muret selle üle, et kui avalikkus ei mõista teadust ega suuda otsustada tehnoloogilisi protsesse, siis teevad otsuseid Kongressi liikmed, kellel kas puudub asjakohane teaduslik taust või kes pole nendest teemadest üldse huvitatud.

Suur osa inimkonnast ei tea, kes teevad suuri otsuseid teaduse ja tehnoloogia kohta. Meil on küll peavooluteadus ja -tehnoloogia, kuid suur osa maailma leiutistest ja infost on salastatud ning seda haldab USA kaitseministeerium.

USA must eelarve

15 aastat pärast Sagani surma tuli 2013. aastal seoses Snowdeni vilepuhumisega avalikuks USA musta eelarve olemasolu. Sellega suunatakse igal aastal miljardeid dollareid projektidele, millest ülejäänud inimkond midagi ei tea, sealhulgas on ka mitmed teadus- ja tehnoloogiaprojektid. On üsna lihtne eeldada, et musta eelarve projektid rahastavad arenenumaid leiutisi, kui on kasutusel “tavalises” maailmas. Nende projektide üle ei teosta kongress järelevalvet ning vaid vähesed inimesed teavad, mis tegelikult suletud uste taga toimub. Tekib küsimus, kuidas saab inimkond mõista tehnoloogia arengut, kui suur osa sellest püsib salastatuna.

See paneb mõtlema Sagani seisukoha üle, et kõrgelt arenenud teadusel ja tehnoloogial põhineva ühiskonna ja selle tegeliku mõistmise vahel tekkivad käärid viivad plahvatusohtliku olukorrani, millega võivad ühel hetkel kaasneda hukatuslikud tagajärjed. Teadus on rohkem kui vaid teadmised, rõhutas Sagan, see on mõtlemise vahend, mis aitab meil paremini mõista maailmas ja kogu universumis toimuvat.

Võim kontrollib  ideede levikut

Sagan hoiatas ka võimu eest, mis püüab rahvast kontrollida, sest nii on väga lihtne panna inimesi uskuma valitsejatele sobivaid lugusid ja matta maha ideed, mis on võimu plaanide ja huvidega vastuolus.

Sagani sõnul on üheks ajaloo kurvemaks õppetunniks see, et kui inimesi on piisavalt kaua petetud, kipuvad nad tagasi lükkama asitõendeid sellest pettusest endast. Inimesed ei ole enam tõest huvitatud, sest pettus on saanud osaks nende identiteedist ja selle lõhkumine on valulik protsess.

Praegu on saabunud aga aeg, mil aina enam inimesi hakkab esitama küsimusi ja on valmis tunnistama seniste arusaamade ekslikkust. Küsimused viivad vastusteni ja erinevate projektide avalikustamiseni. Esitades piisavalt teadlikke küsimusi, tulevad avalikuks nii mõnedki salastatud projektid, mille olemasolu viib mõistmiseni, et teadus ja tehnoloogia peaksid töötama kogu inimkonna hüvanguks, mitte vaid mõne riigi sõjaväe tarbeks.

Vaata intervjuud:

Allikas: Collective Evolution

Foto: imagesbee.com

Toimetas Marlen Laanep