Foto: ekraanikuva

Gary Brecka töötas üle 20 aasta elukindlustuses, ennustades kuuajalise täpsusega, millal inimesed surevad, teenides nõnda korporatsiooni huve. Nüüd on tema missiooniks inimeste eluea pikendamine. “Enamik inimesi funktsioneerivad ainult umbes 55% oma tegelikust normaalsest seisundist. Nende kehast on puudu element, mis teeks vahet, kas tegu on keskmise inimese või üliinimesega. Kui teil on see element puudu, siis viib see tervisehädadeni, mida enamik aktsepteerib kas vananemise, stressi või keskkonnamõjude tagajärjena. Aga see ei ole nende asjade tagajärg. “Ma ütlen teile täpselt, kuidas teada saada, mis on puudu. See võimaldab teil areneda viisil, mida te tõenäoliselt kunagi võimalikuks ei pidanud,” räägib Brecka. Allpool 3. osa intervjuust biohäkker Gary Breckaga, milles tuleb juttu kõrgest vererõhust, aneemiast jt haiguslikest seisunditest, mis samuti on seotud soolestiku tööga. Breca ütleb, et üks geenitest aitaks inimesel oma tervist tohutult parandada, kui ta saab teada, millised ained tema organismis puuduvad. Intervjuu esimese osa leiad SIIT ja teise osa leiad SIIT. Artikli lõpust leiad ka eestikeelsete subtiitritega video.

Mis on soolestiku liikuvus?

See on seedimise tempo. Henry Ford ei saanud kuulsaks auto loomisega. Ta sai kuulsaks millegiga, mida nimetatakse konveieriks. See on väga analoogne inimese sooletrakti toimimisega. Soolestik on 9 meetrit pikk. See on hiiglaslik konveier. Paned sissesöödava selle ühte otsa, kuna need väljuvad maost väga happelises keskkonnas ja see liigub aeglaselt pärasoole poole ja enne pärasoolest väljumist asub suhteliselt aluselises keskkonnas. Nii et selle asemel, et inimesed liiguks konveieril, on sul bakterid, mis on klassifitseeritud PH järgi. Järjekord on väga oluline. Nii et kujutage ette, mis juhtuks, kui Henry Ford astuks ühel päeval oma tehasesse ja kahekordistaks konveieri kiirust. Kogu konveier laguneks. Mitte sellepärast, et sellel oleks midagi valesti, mitte sellepärast, et seal töötavatel inimestel, bakteritel oleks midagi viga, vaid sellepärast, et muudate kiirust. Mis siis, kui ühel päeval sinna sisse mindaks ja konveierilint tagurpidi pöörataks? Mis siis, kui see lihtsalt jookseks selles vastupidises suunas? See keeraks kogu asja sassi, eks?

Nii et muutes soolestiku tempot ja soolestiku kiirust ehk konveierit, olete selle sündmuste jada ära rikkunud ja proovite terve elu aru saada, mis on viga osadel, mis on viga töötajatel, mis on viga konveieril endal? Mitte midagi. See on see, kui kiiresti või aeglaselt see töötab, kuna see mõjutab motoorikat, selle peristaltilist aktiivsust. Ja kui te seda puudujääki täiendate ja selle aktiivsuse normaliseerite, avastate, et äkki kaovad need imelikud allergiad siseelunditest ja kõik need gaasid ja puhitus, kõhulahtisus, kõhukinnisus ja ärrituvus ning kogu see võimetus.

Paljud usuvad, et neil on geneetiliselt pärilik(ud) haigus(ed). Paljudes peredes oli vanaisal kõrge vererõhk, isal kõrge vererõhk, nüüd on pojal kõrge vererõhk. Nad usuvad, et see on geneetiliselt päritud kõrge vererõhk. Olgu. Oleneb, milline geen on põlvkondadelt edasi antud, mis seda põhjustab? Enamasti inimsed ei tea seda. Olgu. Aga meditsiinis me teame kõiki geene. Nii et kui me ei tea, mis geen see on, siis vaatame metülatsioonigeene.

Kõrge vererõhk

Vaatleme inimkeha geene, mis töötlevad toorainet. Kui teil on mingi defitsiit, näiteks hüpertensioon, siis väga sageli, mitte alati, kuid väga sageli on selle põhjuseks aminohappe, mida nimetatakse homotsüsteiiniks, kõrgenenud tase. Meil kõigil on see vereringes olemas, sest me oleme seda aminohapet tavaliselt metioniiniks rafineerimas ja hoiame seda mõistlikul tasemel. Kui keha ei suuda homotsüsteiini lagundada, tõuseb aminohappe tase, ärritades veresoonte endoteeli vooderdust ja veresoonte limaskesta, nii et veresoon aheneb ja vererõhk tõuseb.

Teie kehas on 100 000 km veresooni. Surve tõstmiseks pole vaja palju kitsendada. Ja nii neil inimestel tekib hüpertensioon, kõrge vererõhk ja nad lähevad arsti juurde ja arst teeb EKG ja tihti avastatakse, et kogu südametöö on normaalne. Ja siis hakkavad nad ikka ravimitega südant ravima, sest ei saa aru, miks vererõhk kõrgel on. Kuid nad ei vaadanud, milline tooraine nende kehas puudu oli, mis on see, mis ei luba homotsüsteiini taset alla viia ja veresoonte süsteemil lõõgastuda. Kui vaskulaarsüsteem lõdvestub, normaliseerub rõhk.

Võtame näiteks aneemia

Madal hemoglobiin, madal punaste vereliblede arv, madal hapniku transport veres halvendavad peaaegu kõiki teie haigusi. Nii et kui teil on hüpertensioon ja olete aneemiline, kui te olete diabeetik ja aneemiline, kui teil on haiguslikult rasvunud keha ja  olete aneemiline, mis tähendab, et teil on madal verehapnik, kuna teil on madal punaste vereliblede ja madal hemoglobiin, mis siis, kui saaksite aneemiat muuta? Kui saaksite aneemiat muuta ja veres rohkem hapnikku kanda, oleksite kõigi nende seisundite suhtes palju vastupidavam. Sama lugu on dementsuse ja Alzheimeri tõvega ning kognitiivsete funktsioonidega. Kui te kahjustate kognitiivset funktsiooni, suurendate kõigi põhjuste suremust. Nii et muudetav riskitegur oleks midagi sellist, nagu vitamiinitaseme vaatamine. D3 veres. Veri kehas. Hinnanguliselt ligikaudu 50% maailma elanikkonnast kannatab kliiniliselt D3-vitamiini puuduse käes.