Foto: 181168266 © Jamen Percy | Dreamstime.com

Suur osa teadlasi ütleb teemat pikemalt kaalumata, et surmajärgse elu idee on täielik rumalus või vähemalt ebatõenäoline. Aga mitte teadlane Robert Lanza, kelle sõnul peitub surmajärgse eksistentsi tõestuse saladus kvantfüüsikas. Lanza biotsentrismi teooria väidab, et surm on meie teadvuse poolt loodud illusioon – kui meie teadvus loob universumi ning me lepime sellega, et aeg ja ruum on meie mõistuse tööriistad, siis surma ei saa eksisteerida.

Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda novembris 2013.

“Me arvame, et elu on lihtsalt orgaaniliste ainete elutegevus – me elame oma aja ära ja seejärel kõduneb me keha maapinnas,“ alustab teadlane oma kodulehel sissejuhatust elu ja surma müsteeriumi. Lanza sedastab, et inimestena me usume surma, sest “meid on õpetatud, et me sureme“ või täpsemalt, et meie teadvus seostab elu kehadega ning me teame, et kehad surevad. Tema biotsentrismi teooria aga selgitab, et surm ei pruugi olla nii lõplik, kui me arvame.

Biotsentrism on uskumus, et elu ja bioloogia on reaalsusele kesksed ning et elu loob universumi, mitte vastupidi. See viitab sellele, et inimese teadvus määrab universumis olevate objektide suuruse ja kuju. Lanza kasutab näidet sellest, kuidas me näeme meid ümbritsevat maailma. Inimene näeb sinist taevast ning talle öeldakse, et see värv, mida ta näeb, on sinine, aga inimese ajus asuvaid rakke saab muuta nii, et taevas näiks roheline või punane. Meie teadvus mõtestab lahti maailma ning teadvust võib muuta, et muuta ka selle tehtavaid tõlgendusi.

Kui vaadelda universumit biotsentristi vaatenurgast, siis aeg ja ruum ei käitu nii jäigalt ja kiirelt, kui meie teadvus seda meile sisendab. Kokkuvõtvalt on aeg ja ruum vaid meie mõistuse tööriistad. Kui see teooria, et aeg ja ruum on vaimselt loodud, on vastu võetud, siis see tähendab, et surm ja surematuse idee eksisteerivad maailmas, kus ei ole ruumilisi või lineaarseid piire. Teoreetilised füüsikud usuvad, et on olemas lõputu arv universumeid, kus on samaaegselt inimestest ja asetleidvatest olukordadest erinevad variatsioonid. Lanza lisas, et kõik, mis üldse saab juhtuda, leiab aset mingil hetkel nendes universumides ning see tähendab, et surm ei saa samuti eksisteerida. Tema sõnul, kui me sureme, siis meie elu muutub “igaveseks lilleks, mis naaseb õitsema multiversumisse.“

“Elu on seiklus, mis ületab meie tavalise lineaarse mõtlemise piirid. Kui me sureme, siis me ei tee seda suvalises miljoni-palli-maatriksis, vaid väljapääsmatus elu-maatriksis,“ jätkab ta. Lanza kasutab oma teooria tõestuseks topeltpilu eksperimenti. Kui teadlased jälgivad osakest liikumas läbi kahe pilu, siis osake läheb läbi kas ühe või teise pilu. Kui aga osakest ei vaata keegi, siis see muudab oma käitumist – see käitub nagu laine ning võib minna üheaegselt läbi mõlema pilu. See tähendab, et selle käitumine muutub olenevalt inimese vaatlusest.

Eesti keeles on ilmunud ka Robert Lanza ja Bob Bermani raamat “Biotsentrism. Kuidas elu ja teadvus on võtmed universumi tõelise olemuse mõistmiseks”, millest Telegram avaldas kaks esimest peatükki (I peatükk, II peatükk).

Allikad: Daily Mail, Robert Lanza koduleht, Wikipedia

Foto: messagetoeagle.com

Toimetas Annika Urvela