Foto: 48589674 | Being Happy © Lightpoet | Dreamstime.com

Lugemine selle kohta, kuidas olla õnnelikum, ei tee teid õnnelikumaks – peate harjutama, ideaalis iga päev. Muistsed filosoofid teadsid seda ja kasutasid rituaale, et treenida enda meelt elule positiivselt reageerima. Neid nõuandeid pole keeruline järgida, proovige järele! 

See põhjalik ja rohkete viidetega artikkel ilmus dr Mercola kodulehel.

Meetodid, mis võivad aidata teie õnne taset tõsta, hõlmavad oma arusaamade või uskumuste muutmist, endalt küsimist, kuidas soovitaksite kellelegi teisele samas olukorras nõu anda ja oma otsuse edasilükkamist.

Näiteks hommikuse ja õhtuse rituaali pidamine ning tänulikkuse harjutamine on õnne jaoks olulised; samuti allpool üle 13 täiendavat strateegiat, mis võivad aidata teie õnne taset tõsta.

Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide suhtest

Paljude jaoks on õnn parimal juhul tabamatu ja mõnikord on seda kogeda peaaegu võimatu. Psühholoogi ja positiivsete emotsioonide uurija Barbara Fredricksoni sõnul on enamikul ameeriklastel iga negatiivse kogemuse kohta kaks positiivset. Kuigi see kõlab hästi, sest sellisel juhul on positiivsuse suhe 2:1-le vaevalt piisav, et hakkama saada. Fredricksoni uurimus näitab, et emotsionaalseks õitsenguks näitab vajate suhet 3:1-le. See tähendab, et iga negatiivse emotsiooni jaoks peab teil olema kolm positiivset emotsiooni. Ainult 20% ameeriklastest saavutab selle kriitilise suhtarvu, mis tähendab, et 80% ei saavuta seda kunagi. Veelgi enam, värskemad uuringud näitavad, et peaaegu 25% inimestest ei tunne elust üldse naudingut!

Hea uudis aga on, et õnne kogemist saab õppida. Osa võrrandist on treenimine, et näha elusündmusi teisest vaatenurgast. Ebamugavused ja tõsisemad hädad on elu paratamatud tõsiasjad. Paljud ei mõista, et need sündmused ei takista teid automaatselt õnnelikuks saamast, kui te ei lase neil seda teha.

Muutke õnne tõstvad rituaalid oma igapäevase rutiini osaks

Nagu märkis Eric Barker oma artiklis:

… Olete ilmselt ilmavõrgust lugenud miljoneid artikleid õnne kohta ja te pole miljoneid kordi õnnelikum. … Lugemine ei ole sama mis tegelemine. Te ei ootaks, et loete mõnda võitluskunstide raamatut ning siis lähed ja võitled nagu Bruce Lee, eks? … 

Vanad stoikud teadsid seda. Nad ei kirjutanud asju lihtsalt lugemiseks. Nad lõid rituaale – harjutusi –, mida tuleb sooritada, treenida teie meelt elule õigesti reageerima, et saaksite hästi elada… Ja põnev on see, et tänapäevased teadusuuringud ühtivad üllatavalt palju sellega, millest need mehed rääkisid 2000 aastat tagasi.

Pettumus, eriti siis, kui vaevled pidevalt asjadega, mis „ei lähe sinu tahte järgi”, võib olla suureks stressiallikaks ja saja-aastased inimesed – need, kes on ületanud 100-aastaseks saamise künnise – nimetavad ülekaalukalt stressi kõige olulisemaks, mida tuleb vältida. See ei tähenda, et neid oleks õnnistatud muretu eluga. “Vältimine“ viitab siin tegelikult võimele juhtida oma stressi nii, et see ei väsitaks teid aja jooksul.

Võti, nagu Barker märgib, on järjekindlalt treenida ennast negatiivsusest lahti laskma. See ei ole midagi, mida teete üks kord ja olete valmis. See on midagi, mida teete iga päev või nii palju, kui sageli teid käivitatakse. Üks aluspõhimõte on arusaam, et teie suhtumine sündmusesse on seotud teie ettekujutusega sellest.

Taju määrab kõik

Iidne tarkus ütleb, et sündmused ei ole iseenesest head ega halvad. Teid häirib teie usk sündmusesse, mitte asjaolu, et see juhtus. Ryan Holiday, mitme raamatu autor, sealhulgas „Igapäevane stoik: 366 mõtisklust tarkusest, visadusest ja elukunstist“ (The Daily Stoic: 366 Meditations on Wisdom, Perseverance, and the Art of Living), pakub järgmise selgituse: 

Shakespeare ja stoikud ütlevad, et maailm meie ümber on ükskõikne, see on objektiivne. Stoikud ütlevad, et “see juhtus minuga“ ei ole sama, mis “see juhtus minuga ja see on halb“. Nad ütlevad, et kui lõpetate esimese osa juures, olete palju vastupidavam ja palju rohkem võimeline kõigest, mis juhtub, midagi head ammutama.