Graham Hancock on inglise kirjanik ja ajakirjanik, kes on spetsialiseerunud ebatavaliste teooriate uurimisele, nagu näiteks iidsed tsivilisatsioonid ja nende püstitatud monumendid, muudetud teadvuse seisundid, iidsed müüdid ja minevikust pärit astronoomiline/astroloogiline teave. Toetudes oma mahukale teadmistepagasile kadunud tsivilisatsioonide kohta, hoiatas Hancock intervjuus ajakirjanik Michael Parkerile, et kui me ei taha lõpetada sarnaselt nende iidsete tsivilisatsioonidega, peame õppima nende vigadest ja mitte hävitama iseend ülbuse ja ahnusega.

Hancock on mitmes valdkonnas peavoolu teadlastele ebamugav isik. Tema teooriad esitavad väljakutse paljudele peavoolu teaduse paradigmadele ning tema 2013. aastal Londonis peetud TED konverentsi kõne eemaldati avalikust kanalist. Tema ideid põhjalikumalt kuulanud inimesed on aga avaldanud arvamust, et saja aasta pärast mäletatakse seda meest kui tõe poolel seisnud inimest ning kui me peaksime tsivilisatsioonina nii kaua säilima, siis on tema sõnumil selles kindlasti oluline roll.

Intervjuus internetisaatele „Antidote“ rääkis Hancock Türgist väljakaevamiste käigus avastatud Göbekli Tepe kompleksist, mis on 50 korda suurem kui Stonehenge, ning Indoneesias asuvast Gunung Padangi megaliitsest ehitisest. Üks olulisemaid sõnumeid selle intervjuu käigus on Hancocki hoiatus, et me ei tohiks unustada, mis juhtus Atlantisega – tsivilisatsiooniga, mis arvatavalt hävines iseenda ülbuse ja ahnuse tõttu.

Atlantise õppetund

Hancock ütleb: „Platoni lugu Atlantisest sisaldab minu arvates meie jaoks õppetundi. Atlantise lugu on see, et tegemist oli kord suure ja targa tsivilisatsiooniga, mis oli väga helde, lahke, toetav ja sügavalt vaimne, kuid aja möödudes muutus uhkuse ja ülbuse tõttu üleolevaks. Nende tsivilisatsioon muutus julmaks, hakkas levitama oma võimu üle terve maailma ning vormima teiste rahvaste saatusi väga negatiivsel moel. Nad muutusid oma võimuahnuses nii enesekindlaks, et olid täielikult ette valmistamata, kui kataklüsm neid tabas.

Tahes-tahtmata tunnen, et me täidame kõik järgmise kadunud tsivilisatsiooni tingimused, sest see, milline on meie tsivilisatsioon tänapäeval – oleme üleolevad, liialt kindlad iseeneses; levitame oma võimu üle maailma; oleme keskendunud materiaalsetele väärtustele, ignoreerides täielikult vaimset maailma; elame vaid hetkes, seades prioriteediks lühiajalise majandusliku kasu – ei ole õige viis elada. Sel moel elamine on psühholoogiliselt ja vaimselt vale ning ajaloo sõnum on see, et me peame õppima alandlikkust ja oskust oma õitsengut tagasihoidlikkusega kanda. Platon ütles Atlantise kohta, et nemad ei suutnud oma õitsengut tagasihoidlikkusega kanda ning see läks neile väga kalliks maksma.

Oleme tõenäoliselt inimajaloo esimene tsivilisatsioon, millel on võime sekkuda meie kosmilisse keskkonda. Suudaksime reaalselt tagada oma kosmilise keskkonna turvalisuse. See ei ole sünge lugu hävingust. Me saame selle turvaliseks teha. Meist ei pea saama järgmine kadunud tsivilisatsioon, aga kui me keskendume ainult tänapäeva maailmas genereeritud vihkamisele ja kahtlustamisele, kulutades miljardeid dollareid keerulistele hävitusrelvadele, millega üksteist maamunalt pühkida ja koletislikul moel mõrvata, ei pööra me tähelepanu inimsoo tulevikku tegelikult ähvardavale ohule. Kui me võtaks ette selle hiiglasliku projekti, muuta kollektiivselt kosmiline keskkond Maa jaoks turvaliseks, suudaksime seda kindlasti saavutada. Meie saatus on meie enda kätes.”

Graham Hancocki sõnum on võimas ja asjakohane meie kõigi jaoks. Kulutades oma aega ja energiat väiklasele vihkamisele ja hirmudele, ei jätku meil enam jaksu mõelda tegelike inimkonna tuleviku jätkamiseks vajalike küsimuste peale. Meil igaühel on selles mängida oma roll. Millist positiivset jätkusuutlikku ja vihkamisest vaba sõnumit saad sina täna levitada?

Allikad: Educate Inspire Change, Youtube

Foto: cosm.org

Toimetas Katrin Suik