Fotod: Sarah Kehoe, erakogu

Teadlikult hingates võivad lahenduse saada varasemalt kogetud solvumised, rivaalitsemine, vihkamine, põlgus, kadedus, solvamised ja muud emotsionaalsed konfliktid nii eraelus kui tööalaselt, sest sel ajal viibitakse muutunud teadvuse seisundis ja meieni jõuavad hoopis teistsugused lahendused. Hingamistreener Heiki Tomson ongi keskendunud organisatsioonidele, et parandada tööõhkkonda ning tema programm on inspireeritud Dan Brulé teadliku hingamise õpetusest. Dan on aastakümneid treeninud spordimeeskondi, sõjaväe eliitrühmi ja loovmeeskondi ning õpetuse eesmärk on luua sünergia osalejate vahel ja voolavalt liikuda kollektiivi ühiste eesmärkideni kõiki osapooli austades ja aktsepteerides. See võimaldab igal inimesel üles leida isiklikud, just teda piiravad hingamisharjumused ja õppida selgeks, kuidas erinevaid hingamisharjutusi kasutades saab luua ja tuua muutusi igapäevaellu. 

Heiki, mida hingamistreening endast täpsemalt kujutab?

Jah, see kõlab võib-olla esmapilgul arusaamatuna: milleks on hingamist vaja õppida või treenida? Kuid kui sa küsid seda küsimust professionaalsete lauljate, tippsportlaste, treenerite, arstide, psühholoogide käest, siis nad kirjeldavad väga täpselt, mida nende alal hingamise jälgime ja treenimine juurde annab. Viimaste aastate teadustöö teadliku hingamise vallas on loonud täiesti uue kontseptsiooni. Hingamine on inimese võtmeharjumus, mis võimaldab teadlikult ülikiiresti ümber lülitada meeleseisundit. Hetkel ei teata maailmas ühtegi kiiremat moodust, kui seda on hingamismustri muutmine. See loob võimaluse näiteks tervisehäirete korral keha hapnikuga rikastamise, füüsiliste ja mentaalsete pingete vabastamise ja ajukeemia ümberseadmisega vabastada inimene sellest minutite jooksul.

Tänapäeva inimesed veedavad palju aega erinevates infoväljades, mis võib-olla ei tekita rahustavaid, toetavaid ja inspireerivaid signaale kehale. Sageli ei tea inimesed ka ise, kuidas oleks efektiivne lõdvestuda, kuidas väsinud olekus energiataset tõsta või ennast enesekindlamaks ja keskendunumaks muuta. Minu meelest on tennis imeline mäng, kus mängijate võimed on tehniliselt maailma esisajas täiesti võrdsed. Kui vaadata Rafael Nadali mängu, siis see mees on nagu võlur, kes hingamistehnikatega servide vahel ning geim- ja matšpallide eel energiat ruumis laiendab ja korrigeerib. Enda sees ja enda ümber. Igal inimesel on oma eluvaldkonnas samamoodi võimalik igas situatsioonis luua positiivsemat tulemust ja elukogemust.

Ma ütlen nüüd välja ühe saladuse: hingamistreening on suuresti tegelikult lõdvestama õppimine ehk siis hästi nauditav ja mõnus tegevus. Siin on oma distsipliin ja lihtne metoodika, nii et kui oled järjepidev ja praktiseerid, siis mõne aja pärast muutuvad need just sind toetavad hingamismustrid sinu harjumuslikuks hingamismustriks, mis käivitub juba automaatselt, kui varem piiranguks olnud meeleseisund saabub.

Kellele see mõeldud on?

Hingamistreening on praegu levimas nii äri- kui ka spordimaailmas, muutes paremaks inimeste füüsilist ja emotsionaalset tervist. See omakorda tähendab paremat sooritust, kõrgemat produktiivsust ja rohkem edu. Hingamistreening on mõeldud inimestele, kes soovivad võimetepiire avardada tippsooritust luues või mingit enda jaoks olulist aspekti elus muutes, aga ka neile, kes soovivad olla vabad emotsionaalsetest ja füüsilistest pingetest ja tervisehäiretest. See on kogemuslik praktika, kus praktiseerimise käigus avastatakse oma võimalused. Minu treeningutel käivad näiteks ettevõtjad, sõjaväelased, kes on juba füüsiliselt heas vormis, kuid soovivad omandada tehnikaid, kuidas 20-minutise hingamisega energiataset väsimuses tõsta uuesti täislaetuse seisundisse. On inimesi, kes vaevlevad unepuuduses või kõrgendatud ärevusastmes ehk ei suuda meelt maha jahutada. Nendel puhkudel on sageli tegemist ajukeemia talituse kõrvalekalletega ja hingamine kiireim tabletivaba tegevus parema tulemuse loomiseks.

Kas tead näiteks, et grupihingamisi praktiseerivad tipphokimängijad Kanadas, korvpallurid USA-s ja paljude firmade tippjuhid ja turundusmeeskonnad üle maailma? Näiteks hakkab tippsportlastel sageli enne olulist võistlust või sooritust kõht valutama. Lihtsalt närvipingest. Mängus on medalid, teinekord ka suured rahad. Seda valu ja pinget on võimalik hingamisega lahustada. Hiljuti tundis mu hingamisprogrammi vastu huvi ka üks usuorganisatsiooni esindaja.

Mõned ütlevad, et hingamine on uus jooga. Kuidas kommenteerid?

Jah, see on tõsi. See on aja küsimus. Elu on muutunud intensiivsemaks ja jooga praktiseerimine pole alati kõikjal võimalik. Elutempo muutub tõenäoliselt veel intensiivsemaks ning elamisväärse elukogemuse omamiseks ja stressi vältimiseks on kasulik osata intensiivses keskkonnas lõdvestuda. Teadlikku hingamist saab praktiseerida kõikjal: koosolekul, kabinetis, ühistranspordis, kas või teatris.

Kuidas hingamistreening sinuni jõudis?

Minu ellu tuli teadlik hingamine võluväel. Olin joogaga tegelenud juba mõned aastad, kuid mul esinesid emotsionaalsed ülekuumenemised. Töötasin siis ühes juhtivas ehitusmaterjale müüvas ettevõttes arendusjuhina. Ärritusin inimeste peale. Mõnikord surusin viha alla, mõnikord purskus see siiski ebasobival hetkel välja. Lõhkusin mõnikord ka nõusid peretülide lahendamisel. Otsisin oma käitumisele lahendust. Ja siis korraldas mu hingamistreener Sami Mälkiä pranayama-hingamise workshop’i. Osalesin seal ja tundsin, et wow: kuidas on võimalik lihtsalt istudes ja hingates saavutada selline füüsiline ja emotsionaalne seisund? Olin peale kahetunnist treeningut täiesti lõdvestunud, puhanud, energiline ja rõõmus. Sami kirjeldas, mida on pranayama-hingamisega võimalik saavutada ja ma vaimustusin sellest. On võimalik vabaneda ärevusest ja peavaludest, parandada mälu ja keskendusmisvõimet, vabaneda unehäiretest, vähendada kehakaalu, tõsta energiataset, lahustada emotsionaalset ülekuumenemist, jahutada maha palavikku jpm.

Mõtlesin, et päris palju lubadusi on välja antud. Kas see ikka tegelikult ka niimoodi töötab? Neli aastat hiljem võin öelda, et tänu hingamispraktikatele olen läbi murdnud paljudest oma piirangutest, kadunud on regulaarsed emotsionaalsed ülekuumenemised, mu energiatase on kõrge ja oskan seda hingamisega reguleerida. Mu kehakaal langes 7 kilo madalamale tasemele, kui see oli mul olnud 18-aastaselt, kui tegin regulaarselt sporti ja olin enda arvates tippvormis. Lisaks kogen elus rohkem kohalolu ja rahulolu. Mul on rohkem vaba aega. Ma ei pea olema igas ühistegevuses aktiivne kaasosaline. Teen neid asju, mis mul hästi välja tulevad ja mille tegemist naudin. Ma naudin hingamisterapeudi- ja treeneritööd. See on mu kirg, hobi ja töö. Lisaks pranayama-hingamise treeningule korraldan teadliku hingamise kursuseid ja töötube ning tegelen biodünaamilise hingamise ja traumade vabastamise teraapiaga.

Kas hingamistreening on kellelegi ka vastunäidustatud?

Hingamistreening sobib suurepäraselt suitsetajatele – aju saab väga suures koguses hapnikku ja see on suitsetajatele suur kergendus organismi puhastamise osas. Oht siin muidugi on, et kui treenitud regulaarselt kuus nädalat, kaob suitsetamishimu üldse ära. Isegi kuni kaheksanda raseduskuuni on kasulik teha hingamispraktikaid. See leevendab hirme, mis noorel emal sellel perioodil tekkida võivad, toob juurde rohkem energiat kehasse ning aitab rohkem lõdvestuda ja nautida oma olekut. Hingamispraktikaid ei soovitata neile, kellel on haige süda, epilepsia, maohaavandid, seljaajukahjustused või song.

Milline näeb välja sinu isiklik hingamistreening?

Treenin päeva jooksul tavaliselt viis-kuus korda. Mul on ca 20 erinevat hingamisharjutust, mida praktiseerin, nendest viis-kuus kindla eesmärgiga närvisüsteemi võimekuse avardamiseks. Teised on igapäevased harjutused kohalolu kasvatamiseks, pingete ja emotsioonide vabastamiseks ning energiataseme tõstmiseks ja tasakaalustamiseks. Alustan 5.30-6.00 argipäeviti. Hingan tunni-paar. Päeva peale teen 5-30-minutilisi sutsakaid linna peal ühistranspordiga liikudes või kliente oodates ehk siis live-praktika. Õhtul teen vastavalt võimalustele 10-30 minutit. Lisaks hingan klientidega teraapia ja treeningute ajal.

Hommikuse treeningu kirjutan üles. Peale igat harjutust toon välja üksikasjad, mida harjutuse ajal kogesin või kogen peale harjutust. Küsin kehalt, milline on mu füüsiline ja emotsionaalne seisund 10 palli skaalal. See aitab luua parema kontakti kehaga ning hoida fookust keha ja meeleseisundite kvaliteedil. Mulle meeldib olla 9-10-pallises seisundis kogu päeva.

Kui kaua treening kestab?

See sõltub treeningutüübist. Kui on grupitreening, siis sügav treening on paar-kolm tundi. Kuid teen ka pranayama-grupitreeninguid, mis kestavad 30 minutit. Need algavad hommikul 6.15, vahetult enne asana’te tegemist. Personaaltreeningud kestavad poolteist kuni kaks tundi. Kodus oleks vaja treenida vastavalt eesmärkidele ja võimalustele 15-50 minutit päevas. Iseseisev treening on nii, et teed hommikul 15-30 minutit ja siis päeva peale mõned korrad 2-10 minutit. Kordusi saab teha tööl laua taga, autoroolis, kõndides, kaupluses järjekorras. Kui hakkad seda praktiseerima ja su energiatase hakkab sellest tõusma, siis tekib selline salajane rõõm ja nauding neid harjutusi teha, sest sul reaalselt hakkab parem ja see on mõnus tunne. Oled tööpäeva lõpuks erk ja lõbus.

Miks peaks üldse hingamistreeninguga tegelema? Inimesed oskavad ju automaatselt ise ka hingata.

Meie hingamismustritel põhineb meie elukogemus. Kui sa ei hinga, siis sa ka ei ela. Igal füüsiliselt ja emotsionaalselt kogetud sündmusel on all hingamismuster. Me treenime sügavaimat harjumustetaset enda olemuses. Dan Brulé vastas selle küsimuse peale ükskord nii, et keskmise inimese hingamiskvaliteet on piisav elus püsimiseks, kuid kui tahad elukogemust nautida ja saavutada unistusi ja eesmärke kerguse ja hiilgusega, siis tasub kaaluda teadliku hingamise praktiseerimist.

Hingamine on meie võtmeharjumus. Kui kasutad düsfunksionaalseid hingamismustreid, siis blokeeringud keha meelesüsteemis genereerivad ellu kannatustega seotud elukogemust, kui aga kasutad elu hetkesituatsioonile sobivat hingamisrütmi, on lihtsam sooritada tegevusi ja jõuda eesmärkideni. Kui treenid efektiivseid hingamismustreid ja tood need praktikasse, siis juba mõne kuuga võivad toimuda su elus olulised muutused. Tekib uue kvaliteediga hingamisharjumus elusituatsioonides, kus varem kogesid emotsionaalset või füüsilist kannatust või energiapuudust.

Vaata lisaks: Teadlik hingamine

Fotod: Sarah Kehoe, erakogu

Toimetas Monika Kuzmina / GoodNews