“Mulle näib, et igal aastal enne aastavahetust kordub sama stsenaarium. Kõik küsivad, mis plaanis on ja mitte kellelgi ei ole midagi erilist plaanis. Lõpptulemusena kogunetakse sõpruskonniti kuhugi ühiselt mõnda meelepärast märjukest libistama, võimalusel käib taustaks mõni aastavahetuse teleprogramm ning on ka neid, kes iga hinna eest kesklinna ilutulestikku vaatama tihkavad minna… Miski selles pildis tundub juba aastaid kuidagi trööstitu,” kirjutab Annamaria Venski portaalis Hingepesa.

Ei ole tahtmist masside kombel teha midagi harjumusest ja lihtsalt selle pärast, et nii tehakse. Taoline võrdlemisi sisutühi ettevõtmine ei paku midagi muud erilist kui võimalust korraga näha paljusid sõpru ja tuttavaid. Kui aga enamik rahvast saavutab õhtu kulmineerudes teatud ülemeelikuse, vennastumise ja enda loomulikust olekust kaugenemise astme, siis hakkab oma väärtust kaotama ka inimestevaheline suhtlus. Kuna antud tendents näib olevat võrdlemisi levinud, siis näib viimastel aastatel isegi rahulikult kodus pere keskel aastavahetust veeta märksa ahvatlevam plaan. Seetõttu ongi meie peres välja kujunenud omamoodi traditsioonid, mida aastavahetusel teeme. Kindel on see, et uus aasta saabub värske ja ootusäreva tundega, milles puudub hommikune peavalu ning pusle tükkide kokkupanek eelmise õhtu meenutustest.

Saadame vana aasta mured minema, et uue aasta unistused täituda saaks

Me teame ju kõik, et uued uksed saavad avaneda vaid siis, kui vanad sulgunud on. Samuti ka seda, et igasugune energia tahab liikumist. Paigal seistes energia aga blokeerub. Kuna inimene on mitmete erinevate energiate ja energiakeskustega olevus, siis hingena on eneseteostuseks oluline pidev muutus ja areng. Vana-aastaõhtul kirjutame paberile kõik selle, mida soovime selja taha jätta või millest vabaneda. Olgu selleks mõni isikuomadus, ebameeldiv kogemus, halb harjumus, tervisehäda või lihtsalt miski, mille aeg on ümber saanud, kõik saab kirja pandud. Siis põletab igaüks oma nimekirja ära kas kaminas, ahjus või küünlaleegis, mis parasjagu kättesaadav on. Oluline on siinkohal jätta mõttes seljataha kõik halb ja ebameeldiv ning rohkem sellele tagasivaadates enam mitte mõelda. Tegelikult võiks sellist rituaali teha aasta ringi lähtudes kahanevast kuufaasist, kuna siis on sel kõige toetavam jõud.
Kui see on tehtud, siis kirjutame teisele paberile nimekirja kõigest, mida oma ellu tuua soovime. Ka siin laseme mõtetel vabalt lennata ja kuulame oma sisehäält. Kui nimekiri valmis, siis lennutame selle taevalaternaga kõrgustesse. Juba ongi kergem ja värskem tunne ning mõnus uusaasta ootusärevus sees. Kui omavahel arutame, millised soovid ja plaanid uueks aastaks on, siis koos unistades näib, et kõik ongi võimalik.

Värskus tuleb vihaga

Lisaks eelpool mainitud hingelisele puhastusele on tore traditsioon käia vana-aastaõhtul ka saunas. Mitte aga lihtsalt seetõttu, et külmal ajal kondid soojaks saada, vaid et mõtestatult puhastada nii oma vaimu kui keha. Saunalaval viheldes vabastame end ebavajalikust energiast ning paneme ka vere kehas uue värskusega voolama. Lisades hoolikalt valitud eeterlikke õlisid leilivette anname oma meeltele veel eriliselt võimsa impulsi puhastumiseks. Kas pole mitte peale mõnusat saunaskäiku pea alati kerge. Kõik see, mis meid enam ei teeni ja mida me ei vaja oleks justkui minema pühitud ning värsked mõtted ja uued ideed tulevad võluväel. Ka kehal on kerge ja mõnus olla nagu puhukusreisilt naastes.

Pakume hingedele kosutust

Kuna ma austan väga joogalikku elufilosoofiat ja püüan jooga õpilasena oma igapäevaelus rakendada samuti sealseid õpetusi, siis lisaks oma tunnete, tajude, isikuomaduste ja käitumisnormide arendamisele meeldib mulle ellu rakendada ka joogalikke tavasid. Kuna aastavahetuseks valmistame alati erilise õhtusöögi, siis sel aastal plaanime muist söögist jätta terveks ööks lauale, pühendades selle hingedele. Jooga tarkuse kohaselt on igal armastusega valmistatud kvaliteetsel söögil oma väärtuslik eluenergia, millest võivad osa saada ka lahkunud hinged. Kuid siinkohal võiks lauale jäänud söögipoolise kindlasti kellelegi konkreetselt ka pühendada. Hiljem tuleks see toit viia võimalusel aga näiteks loodusesse. Ise seda süüa ei tasu, kuna vaatamata sellele, et füüsilisel kujul võib piduroog näida ahvatlev, siis tegelikku eluenergiat seal enam ei ole.

Mõtiskleme möödunu üle ja veedame lähedastega kvaliteetaega

Vana-aastaõhtu on üldse mõnus aeg selleks, et veeta seda kõige olulisematega ning meenutada toredaid hetki. Eriti tore on vaadata näiteks möödunud aasta fotosid ja videoid või mängida koos mõnda vahvat seltskonnamängu. See on aeg, kus võiks tõmmata hinge ja mõtiskleda elu oluliste väärtuste üle. Mõtiskleda selle üle, mida möödunud aasta meile andis, mida õpetas, mille eest on meil põhjust tänulik olla ning mida me saaks eneses uuel aastal arendada, mida veel paremini teha, et kasvada paremaks inimeseks. See on aeg jagamaks oma tundeid ja mõtteid oma lähedastega, et uut aastat uue värskusega vastu võtta…

Hinge kosutavat aastavahetust!

Annamaria Venski

Allikas: Hingepesa