Aasta 2013 on imede, avastuste ja inimkonna silmade avanemise aeg. Iial enne pole olnud pinnas nii soodne mõttevabaduse arenguks ja iial enne pole toimunud ka sellist tõeväänamist, nagu praegu kogu maailmas aset leiab. Muudatuste ajastul otsivad inimesed üha enam vastuseid endast kõrgematelt jõududelt, esitades küsimusi: kes me oleme, miks me siin oleme ja kas peale füüsilise olemasolu on olemas veel midagi.

Maailmas on tohutult palju erinevaid usundeid ja uskumusi, mis püüavad universumi olemusse tungida ja seda mõista, aga enamikku neist ühendab usk hinge olemasolusse.

Reinkarnatsiooni- ehk ümbersünniteooria järgi oleme me midagi enamat kui füüsiline keha ja meie kõrgem mina või meie hing elab edasi ka pärast seda, mida me nimetame „surmaks“, taassündides uues kehas, et meie vaim saaks täiustuda.

Kristlus eitab hinge uuestisündi maises kehas

Reinkarnatsiooniteooria oli ja on keskseks kontseptsiooniks idamaade usundites nagu näiteks hinduism ja sikhism. Ka sellised mõjukad usufilosoofiad nagu kabala ja saientoloogia, aga ka põlisindiaanlaste usundid lähtuvad oma mõttesüsteemides reinkarnatsiooni aspektidest. Teooria keskne idee on see, et meie hing või teadvus on igavene energia, mis kasutab füüsilisi väljundeid, et edasi areneda ja saada osaks kosmilisest energiast.

Kuigi reinkarnatsiooniteooria on osa paljudest levinud usunditest, eitab seda kristlus, jättes meid igaveseks vastuseta selles osas, mis on meie elu eesmärk.

Ian Stevensoni ja Dolores Cannoni uuringud

Tänapäeval on ka teadlased leidnud ümberlükkamatuid ja teisalt lõpuni seletamatuid tõendeid reinkarnatsiooniteooria tõestuseks. Selles vallas on avaldanud mitmeid töid sellised uurijad nagu Ian Stevenson ja Dolores Cannon, kes on mõlemad tegevad parapsühholoogia vallas.

Stevenson töötas 50 aastat Virginia meditsiinikooli psühhiaatriaosakonna juhina ja viis üle 40 aasta läbi uuringuid reinkarnatsiooni alal, töötades eelkõige lastega, kellel oli mälestusi, tundeid ja isegi füüsilisi märke eelnevatest eludest.

Stevenson usub, et piisavalt noore lapse mõistus on veel värske, et mäletada oma eelmise elu mõtteid ja tundeid. Märkimisväärne on see, et osa uuritud lastest rääkis, et nad on oma perede esivanemad, kes olid surnud või elanud kaugel ajaloos mõnel teisel maal.

Stevenson reisis oma elu jooksul palju ringi, püüdes leida inimesi ja kohti, millest need lapsed olid rääkinud ja avastas, et paljudel juhtudel vastas see info tõele. Paraku ei tunnista enamik teadlasi selliseid esmaallikatest saadud andmeid, pidades neid pelgalt kokkusattumusteks ja Stevensoni teadlasena sinisilmseks ning lihtsameelseks.

Mälestused teistest dimensioonidest

Dolores Cannon on hüpnoterapeut ja parapsühholoog, kes on kirjutanud üle 17 raamatu eelmiste elude teemal. Tema uuringud põhinevad patsientidega läbiviidud seanssidel, mille sisu on raamatutes transkribeeritud. Kõige huvitavam osa Cannoni tööst on tõsiasi, et nende patsientide kõrval, kes mäletavad eelmisi elusid Maal, on paljudel ka mälestused teistest dimensioonidest, galaktikatest ja universumitest, mis toetab arvamust, et elu eksisteerib ka väljaspool meie päikesesüsteemi.

Oma 2011. aastal ilmunud raamatus „The Three Waves of Volunteers and the New Earth“ uurib Cannon 2012. aasta fenomeni. Ta ütleb, et eksisteerib „vabatahtlike hingede rühm“, kes nõustus elama mõned kümnendid inimese kehas kuni praeguse ajajärguni, mida nimetatakse „ärkamisajaks“.

Sellist ärkamisaega on ette ennustatud mitmes varasemas kultuuris – Vana-Egiptuse, maiade ja Vana-Hiina allikates. Cannoni seansside üleskirjutused sisaldavad infot energeetiliste „nõukogude“ kohta, mis jälgivad meie universumi teatud osi inimtsivilisatsiooni progressi ja inimese füüsilise ja vaimse arengu osas.

Ian Stevensoni ja Dolores Cannoni 40 aasta jooksul tehtud tööd ei tohiks ignoreerida. Vaatamata erinevatele uskumustele reinkarnatsiooni kohta ei saa eitada inimteadvuse muutumise protsessi intensiivset toimumist 21. sajandil. Inimesed on valmis lahti laskma vanadest kivinenud mõttemallidest ja avama end universumis leiduvatele võimalustele.

Käsikäes tänapäevase kvantfüüsikaga on vaimse ja teadusliku ühisosa võimalik seletada uusi vaatenurki kasutades: vastused küsimustele, kes me oleme ja miks me siin oleme, on aina kiiremini selgumas. Kui nende küsimuste seni suletud uksed avanevad, mõistame, et universum on täis suuremaid saladusi, kui me oleks iial osanud arvata.

Allikas: Rise Earth

Toimetas Õnne Puhk