Foto: Graehawk/ pixabay.com

“Enamikust traumadest, neuroosidest, foobiatest ja paanikahoogudest on võimalik täielikult vabaneda vähem kui kümne teraapiaseansiga,” ütleb hirmuekspert Klaus Bernhardt, kes julgeb senised laialt levinud teraapiavormid, mis peaksid võitlema hirmu ja ärevuse vastu, kahtluse alla seada ning võtab kasutusele aju-uuringute viimased teadmised. Tulemus on jahmatav: tänu harjutustele ja tehnikatele vabaneb suur hulk tema patsientidest vaid mõne nädalaga hirmust hirmude ees. Bernhardt esitleb oma raamatus “Paanikahäired ja nendest vabanemine” täiesti uut teraapiavormi, mis kasutab meie aju tööprotsesse selleks, et hirmudest ja paanikahoogudest võimalikult kiiresti vabaneda ja elada normaalset elu. 

ÄREVUSHÄIRETE EDUKA RAVI KAKS TASANDIT

Ärevushäirete puhul on võimalikeks muutusteks kaks tasandit, mis teineteist vastastikku täiendavad. Esimene tasand on elamistingimuste muutmine. Ükskõik kas on siis tegemist suhtega, tööotsaga, sotsiaalse keskkonnaga või teatud ainete tarbimisega, teie alateadvus lakkab teid paanikahoogudega ärkvele raputamast niipea, kui olete muutustega pihta hakanud. Et teil selleks ka vajalikku julgust tekiks, peate eelnevalt oma ajule „kümne lause meetodil“ uuesti positiivse käigu andma. Sellest pikemalt kohe räägimegi.

Teine tasand on hirmu otsene käsitlemine. Mida kauem olete hirmude all kannatanud, seda tugevamini on aju automatiseerinud nii hirmutunnet kui ka sellega seotud keha reaktsioone. Niisiis olete justkui eelprogrammeeritud reageerima teatud situatsioonides hirmuga ka siis, kui juba teate, et selles olukorras ei ole teile mingit ohtu.

Seda ahelreaktsiooni võite võrrelda püstiasendisse pandud doominokivide reaga. Kui esimene neist pikali kukub, langevad ridamisi ka ülejäänud, kuid katkestades ahela kasvõi üheainsa kivi eemaldamisega, katkeb ahelreaktsioon kohe ja samas paigas. Sellist ahela lüli eemaldamist nimetatakse psühholoogias mustri katkestamiseks.

Et mustrit katkestada, peab selle kõigepealt ära tundma. Aga kuidas te saate oma hirmude mustrit ära tunda, kui seda pidevalt edasi lükkate või kõrvale juhite? Te suudate mustri ära tunda üksnes siis, kui oma hirme vallandavatele mõtetele, sisemistele ette kujutustele ja keha reaktsioonidele tähelepanelikult otsa vaatate.

Oma terapeudiaastatel on mul õnnestunud identifitseerida tosinajagu hirmude tekkimise laialdaselt levinud mustreid. Iga sellise mustri jaoks on olemas ka mustri katkestamise võimalus. Näiteks inimestel, kes haaravad infot peamiselt visuaalsel moel, vallandab tihtilugu hirmu sisemise pilgu eest kiiresti läbi jooksev pilt. Mõned näiteks näevad, et nad kukuvad pikali või satuvad olukorda, kust ei suuda põgeneda. Teised jälle näevad, et satuvad autoga sõites avariisse või saavad närvivapustuse lennukis. Kõigil hirmudel, mis vallanduvad sisemistest piltidest, on üks ja seesama muster – need on hästi kiired. Ja just see ongi visuaalselt vallandunud hirmude nõrk koht.

Kindlasti olete vähemalt kordki vaadanud kinos põnevikku, kus noaga varustatud mõrvar passib põõsas, kuni äkitselt välja hüppab ja välgukiirusel oma ohvrile kallale sööstab. Kes küll sel hetkel kössi ei tõmbuks? Kogu see efekt toimib vaid siis, kui mõrvar tegutseb kiirelt. Kui seda stseeni esitataks kõvasti aeglustatult, ülimas aegluubis (ingl slow-motion), siis ei võpataks kinos keegi ja film muutuks kähku igavaks ning enamik paneks sealt juba viieminutilise vaatamise järel plehku.

Nägemusest vallandunud hirmul on niisiis oma kindel nõrk koht ja need hirmud toimivad üksnes siis, kui libisevad kähku sisemise pilgu eest läbi! Kuidas saaks sellest teadmisest välja arendada ravimeetodi, millega tekkivat hirmu kiiresti ja kindlalt peatada?

Sellele küsimusele annan vastuse viiendas peatükis ja sealt leiate ka kõik suurepärased mustrikatkestamise võtted, mille abil on juba paljud minu patsientidest oma hirmudest igaveseks lahti saanud.

Kuid ettevaatust, ärge unustage, et nii hirm ise kui ka sellega kaasnevad kehalised sümptomid on enamasti teie enda psüühe hoiatussignaalid, et midagi teie elus vajab tungivalt muutmist. Ja nüüd nende uute võtete abil üksnes ebameeldivaid tundeid edasi lükates või kõrvale juhtides ilma järele uurimata, miks teie psüühe alarmi lööb, oleks väga suur viga. See oleks sama, kui tulekahju puhul lülitate välja vaid närvidele käiva suitsuanduri piiksumise, selle asemel et hakata tuld kustutama.

Tule kustutamine psühhosomaatiliste haiguste puhul tähendab ajus uute seoste võrgu loomist ja sellega hirmude neuronaalse kiirtee lammutamist. Just sellel kiirteel asub teie hirmu põhjus muutuste ees ja seega ka tegelik ärevushäiretesse haigestumise põhjus. Kuna olete selle neuronaalse kiirtee oma kindla mõtlemisviisiga ise valmis meisterdanud, siis vajate selle negatiivse tee lammutamise plaani kõrval ka oma ajusse uut ja paremat plaani, et rajada sinna teed uute andmete vastuvõtmiseks. Ja just selle plaani ma teile nüüd ka annan.

Foto: pilgrim.ee

Klaus Bernhardt

Allikas: Klaus Bernhardt “Paanikahäired ja nendest vabanemine” (Pilgrim, 2018)