Sel korral tutvustame rubriigis „Inspireerivad Eesti inimesed“ Kaja Keili, kes on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusinseneri diplomiga, töötanud üle tosina aasta finantsalal Estonian Airis ja E.O.S.-is, elanud 2 aastat Buenos Aireses, õppides Buenos Airese ülikoolis Ladina-Ameerika keelt ja kirjandust ning tegutsenud kirjastamise- ja kultuurivaldkonnas. Seejärel asus Kaja kaheksaks aastaks elama Saksamaa väikelinna Einbecki, kus osales erakultuurimaja ülesehitamises ja korraldas klassika-, jazz- ja tangokontserte. Kuigi veeda traditsiooniga puutus Kaja esimest korda kokku juba 25 aastat tagasi vahetult peale ülikooli lõpetamist, saigi läbi aastate loetud teooriast üha enam teadlik praktika aastate möödudes. 2010 aastal alustas Kaja intensiivselt ajurveeda-alaseid praktilisi õpinguid erinevate õpetajate juures teades, et just sellele saab olema pühendatud tema edaspidine elu. Tänaseks on see viinud Kaja esimese raamatu „Elu maitsed – praktiline ajurveeda“ sünnini, mis ilmub mai lõpus.

Oled majandusharidusega ja töötanud sel alal üle 10 aasta. Kuidas on need teadmised sulle abiks olnud ajurveeda kui teaduse mõistmisel?

Kui mina kunagi ülikooli astusin, õpetati majanduses kaks esimest aastat puhtalt kõrgemat matemaatikat ja füüsikat. Tollal tekitas selle vajadus taolises mahus noortes üliõpilastes hulgaliselt küsimusi. Kindlasti treenisid need loodusteadused siiski omal moel seoste loomise oskust. Mulle meeldib ka ajurveedat ja tegelikult laiemas tähenduses kogu veeda traditsiooni nimetada looduse kõrgeimaks matemaatikaks, kuna see on täiuslik süsteem ja õpetab illusiooni asemel reaalsust nägema ning seoseid taipama. Samuti on veeda traditsioon universaalne ega tugine mitte ühelegi religioonile ega rahvusele. Tema algoritm baseerub loodusjõududel, mis toimivad sarnaselt igas geograafilises punktis, kus üks või teine on küll enim esile tulev, aga samas pidevas muutumises. Nii nagu käituvad deebet ja kreedit iga ettevõtte raamatupidamises sarnaste reeglite kohaselt sõltumata sellest, mida toodetakse. Iga kord kui me midagi taipame, tekib alati seos tulemuse ja algallika vahel. Ajurveeda õpetabki neid seoseid mõistma ja kogema. Deebetit ja kreeditit tundes võib mistahes raamatupidamise bilansile pilku peale heites suurtes piirides kohe öelda, milline on selle ettevõtte tervis ja kauaks jätkub vahendeid. Analoogselt saab ka ajurveedas pelgalt inimese elustiili hinnates öelda, kas elul on magus või mõru maitse ning milline on elumahlade akumuleerunud kulumi jääk antud olukorras. Need naljaga pooleks toodud näited on muidugi lihtsad seletused ja ajurveeda kõrgema matemaatika saladused avanevad sünkroonis teadmiste seedimise võimega. Seega ei saa ajurveedat päris raamatust õppida ning väga oluline on teiste veeda traditsioonide igapäevane praktiseerimine, mis teadvust selles suunas avardavad ning seoste loomise uksi paotavad. Ma rõhutan siinjuures just teadlikku praktiseerimist igapäevase elu keskkonnas igapäevaseid tegevusi tehes, kus me n-ö päris eluga kokku puutume.

Too lugejale üks näide, kuidas igapäevaelus ajurveedat praktiseerida?

Hea meelega lausa mitu kõige lihtsamat. Püüan tõusta võimalikult vara, enne kui maa ja vee energiat esindav raske omadusega Kapha energia võimust võtab ehk siis ca 6 – 7 ajal ja tervitan päikest vähemalt 18 seeriaga. Lõuna ja õhtusööki püüan süüa enam vähem samal ajal ning hommikusöögi kasuks otsustan sõltuvalt sellest, milline on aastaaeg ja päevaplaan. Magama proovin minna ajal mil loodus seda veel toetab ehk siis orienteeruvalt kell 22:00 -23:00 ning magades pea lõuna suunda. Väldin alati  külmade jookide joomist ja ei tee seda mitte kunagi enne ja peale sööki. Kannan endaga kaasas termost kuuma veega ning kardemoni ja apteegitilli seemneid. Otsin igast toidust üles kuus maitset. Püüan nii palju kui võimalik teadvustada kõiki oma tegevusi ehk siis võtta vastu, aga mitte kohe automaatselt reageerida.

Kuidas ajurveeda sinuni jõudis ja kas oli mingi kindel hetk, millega ta su südame võitis?

Päris esimest korda puutusin veeda traditsiooniga kokku ca 25 aastat tagasi, täpsemalt veeda astroloogia valdkonda kuuluvate praktikatega. Tollal ma ei osanud taibata suuremat süsteemi selle taga ning kuna kogemus oli väga tugev, panin asjad kõrvale ja jätsin ruumi seedimiseks. Kõigi muude tegevuste kõrvalt lugesin siiski väga palju erinevat filosoofilist kirjandust ning ka mõned ajurveedat puudutavad raamatud jõudsid juba tollal minu riiulisse.

Sügavuti minek toimus ehk 10 aastat tagasi, kui hakkasin teadlikult osalema erinevates töötubades ja praktiseerima omal nahal teoreetilisi teadmisi. Olles aeg-ajalt külastanud ka teisi holistilist maailmavaadet esindavaid õpitubasid tekkis mul üha enam praktilisi taipamisi kõige eelnevalt loetu ja kogetu baasil. Sain aru, et kõik see, mida veeda traditsiooni väliselt õpetatakse on ka tore, aga vaid killuke algallikast. Mõnikord edasi antud veidi moonutatud kujul ning ehk ka tulvil illusioone loovatest lubadustest. Võiks öelda, et kohati mäng tulega. Veeda traditsioon oma süsteemsuses on üsna pragmaatiline ja ei luba midagi, kuid inspireerib küsima ning teadlikult jälgima. Ajurveeda ja kõigi tema sõsarteaduste juures paelubki mind kõige enam omamoodi täiuslik looduse matemaatika, ilma liigsete emotsioonide ja illusioonideta. Iga kord, kui mind on õnnistatud järjekordse taipamisega on see täiendav seos selle sama süsteemi sees ja mitte eraldiseisev teooria. Küsimise osas tuleb muidugi olla ettevaatlik, sest teada saadud tõde tuleb siis ka praktilisse kasutusse võtta. Tean küll, aga ikka ei tee on loodusseaduste vastu eksimise üks suurimaid vigasid, mis teadliku ignoreerimisena on võrdsustatav vägivallaga, kas siis keha, vaimu või hinge kontekstis.

Ajurveeda juurde jõudmine on õpetanud mind oma reaalsust sõna otseses mõttes tingimusteta armastama ja andnud vajalikud oskused seda ka teadlikult seedida. See on elukestev õpe, mis ei piirdu ehk ainult ühe eluga. Kui rääkida spirituaalsusest, siis ka see on puhas praktika just päriselus. Mitte iga kord just kergete killast, aga ülimalt nauditav. Nii nagu üks korralik bilanss, milles puudub õhk ja kus tulemust võib usaldada. Otsuseid on alati hea teha usaldusväärse info põhjal ja mida tõesem ja vettpidavam see on, seda rohkem jätkub aega elu nautimiseks.

Ajurveedat nimetatakse ka noorena püsimise kunstiks. Millised ajurveeda teadmised/praktikad panevad sind end noorena tundma?

Võib olla selgitan kohe alguses, et ajurveeda mõistes ei tähenda noorena püsimine mitte kortsude silumist vaid rohkem aega. Aega selleks, et meil oleks võimalus ära teha kõik see, mida oleme selleks eluks siia tegema tulnud. Kõik see eeldab esmajoones head tervist. Tervis on ajurveeda mõistes harmoonia ja viimane jällegi seoste nägemise võime. Selleks, et meie elu bilansis oleks võimalikult kõrge eani piisavalt kvaliteetseid elumahlasid, tuleb teadlikult sulanduda looduse rütmi ning hoida seedetuli Agni alati paraja tugevusega lõõmamas. Kuidas seda teha lihtsate vahenditega ilma suuremate kulutuste, supertoitude ja lisaaineteta on ka raamatus pikemalt juttu.

Etteruttavalt võin öelda, et päriselus on kõik väga lihtne ning algab loodusseaduste ja oma tegevuste teadlikust jälgimisest. Näiteks on loodusel oma päeva ja öö rütm, milles viis elementi pidevalt vahetuvad. Ühed neist toetavad aktiivseid tegevusi ja teised vastupidi maandavad. Nii nagu purjetada on mõtet siis, kui on tuult, nii on ka mõttekas päeva kõige toekam eine ajastada keskpäevaks, kui loodus tule elemendi näol seedimisele kaasa aitab. Kui aga süüa hilja õhtul või sobimatul ajal sobimatuid kooslusi ei ole seedetulel Agnil võimalik oma tööd korralikult teha ning tilk tilga haaval hakkavad nektarite asemel kogunema mürgid. Võib olla ei avaldu see kohe, aga ühel päeval saab maksmata arvetest äkitselt pankrott ning elujõu taastamiseks ei pruugi alati jätkuda aega. Magama minek on sobilik ajastada enne kella 22:00 – 23:00 kui domineerivaks on veel maa ja vee element. Just sellel ajal lahkub viimane ingliekspress ja rongist maha jäädes ongi väga raske uinuda, sest vahetuse võtab üle tule element, mis lisab uuesti erksust.

Paljud inimesed mu ümber räägivad ikka veel, kuidas nende elutempo aina kiireneb, isegi vanemad inimesed, ja selle tulemuseks on tohutu väsimus. Kuidas saab siin ajurveeda appi tulla?

Üks minu raamatu eesmärkidest on aidata lugejal mõista või vähemasti korraks mõtestada, et aeg on ainus asi, mida me asendada ei saa ning füüsilise keha jaoks ei ole kunagi võimalik luua ühtegi äppi. Füüsiline keha annab pidevalt ületatud piiridest märku, aga enamasti me seda ignoreerime või püüame näiteks supertoiduainetega vaigistada. Väsimus on üks neist märkidest.

Arvestades tänapäeva ühiskonnale iseloomulikku infomüra on eriti oluline seoste loomise teadlik oskus ja taipamine, et kõik välja kuulutatud kasulik ja tervislik ei ole tingimata sobilik. Äppide asemel tuleks püüda kasutusele võtta need peened tunnetusvahendid, mida ükski äpp kunagi asendada ei suuda ja mis suures efektiivsuse vajaduses üha enam taandarenevad (kuulmine, puudutus, nägemine, lõhnataju, maitsemeel).

Kui me näiteks sööme paralleelselt teiste tegevustega, siis on meie energia suunatud sellele tegevusele ja mitte seedimisele. Agnil pole õrna aimugi, millise koostisega tooraineid talle saadetakse, millal ja kui palju. Kahtlemata on tulemuseks üleliigsed tootejäägid ning keha tasandil väljendubki see väsimusena. Viimane pole tegelikult midagi muud, kui märk väljapääsu mitte leidvatest mürkidest ja viimse tilgani ära kulutatud elumahladest (ojas).

Arvestades tänapäeva keskkonna saastatust, toidu kvaliteeti ja ka viimase tarbimise viisi tuleb füüsilise keha puhastamisega profülaktika mõttes tegeleda kogu aeg. Kõige lihtsam viis selleks on järgida regulaarset päevarütmi tegevuste ja toitude osas ning alustada iga uut päeva sobilike harjumustega. Näiteks puhastada lisaks hammaste pesule ka keelt ning teha mõned meeli ergutavad hingamise harjutused. Miks meie meeled peavad olema ärksad – ikka selleks, et sobilikku sobimatust eristada. Päev on tegutsemiseks ja öö on magamiseks! Ajurveedas nimetatakse enese eest targalt hoolitsemise päevarituaali dinacharya’ks, mille täpsed juhised on raamatus kenasti kirjas. Samuti on hea teha igal kevadel ja sügisel väike taaskäivitus ajurveeda paastu näol, mis on muide ülimalt nauditav. Ka sellele on raamatus pühendatud terve peatükk.

Kui elutempo juurde korraks veel tagasi tulla, siis on ehk hea endalt küsida, mille arvelt me aega kokku hoiame ning kelle ja mille jaoks seda hoiame? Milline on näiteks see kõrvaltegevus, mida me söömise ajal teeme? Kui me läheme väga kallisse restorani, siis pöörame toidule erilist tähelepanu – maitse, lõhn, välimus, konsistents, võib olla väikesed krõmpsuvad helid? Ajurveeda tähenduses on iga toidukord võrdsustatav gurmeeroaga, kuhu on kaasatud kõik kuus maitset ja viis tunnetusorganit. Just viimased on meile looduse poolt kaasa antud äppid, mis aitavad sobilikku sobimatust eristada ning seedetuli Agni saab elumahlasid toitvad nektarid põhivarana tulevasteks päevadeks kõrvale panna ning mürgid bilansist ilma suurema draamata maha kanda.

Ajurveeda ja lapsed?

Ajurveeda on ka omamoodi tants läbi elu, millel on kindel rütm. Rütme on suuremaid ja väiksemaid ning üks neist on ühe eluea rütm, mille võib jagada kolmeks. Esimest osa tantsitakse maa ja vee energia pilli järgi, teine möödub tule elemendi taktikepi juhatusel ning viimane õhu ja ruumi elemendi viiside saatel. Ka rütmidele on pühendatud raamatus päris mitu peatükki.

Iga inimese individuaalne elementide algoritm formuleerub suures osas eostamise hetkel. Sõltumata sellest on lapsed kasvades Kapha energia (maa ja vee elemendi kooslus) mõjusfääris. Looduse matemaatika on ka siin igati loogiline, sest mida vajab taim kasvamiseks – viljakat mulda, vett ja armastavat rahulikku keskkonda. Just seepärast armastavad lapsed ehitada diivanite ja tugitoolide vahele onni ja süüa kolm päeva järjest samasuguseid pannkooke. Kõik see tuleneb turvalisuse ja stabiilsuse vajadusest, mis on just maa ja vee elemendile omased. Pidevalt muutuv tuul ja kõrvetav päike ei ole soodne pinnas kasvamiseks. Just seda propageerib tänapäeva infoühiskond kõiksugu nutiseadmete ja poppide kiirtoidu kohtadega. Lapse seedetuli ei ole aga sugugi mitte kõige tugevam nii kõhu kui meelte tasandil. Kasvamist toetavad lihtsad ja puhtad toidud ning lastega koos kokkamine on üks inspireerivamaid tegevusi hoolimata sellest, et alguses võib kasutatud koostisosi leida ka mujalt kui köögist! Kui laps päristoiduga varajases eas kokku puutub on see hea baas hilisemate värvikirevate ahvatlustega toimetulekuks. Samuti on kasvamise faasis lapse kõige suuremaks eeskujuks tema vanemad, kelle harjumused saavad suures osas ka lapse harjumusteks. Vähemasti alguses. Siin on samuti hea kinni pidada eelpool kirjeldatud kõige lihtsamatest praktilistest soovitustest näiteks nagu külmade jookide vältimine ning regulaarse päevaplaani poole püüdlemine.

Muidugi on iga laps ka omaette algoritmiga isiksus ning seda tasub tähele panna mitte enese vaid just lapse seisukohast. Näiteks tirib rohke tuleelemendiga õnnistatud laps kaubanduskeskuses kohe mütsi peast ära, sest tal on lihtsalt palav. Kui emale on loodus kaasa andnud valdavalt õhu elementi, siis tema võib rahulikult kasvõi karvamütsiga ruumis ringi käia ilma, et see teda kohe häiriks. Nii ongi põnev tavaelus tähele panna omamoodi loodusjõudude vahelist suhtlemist – müts peast ära, müts pähe tagasi, müts jälle peast ära, jne.

Kuidas erinevad loodusjõud lastes avalduvad on elementide tasandil sarnane täiskasvanutega. Erinevad mustrid ja elementide hingeelu on raamatu alguses mitmete näidete varal lahti seletatud. Paari lausega väljendudes on vee elemendiga õnnistatud lapsed kõige rahulikumad ja omas tähenduses ideaalsed beebid, kes alati korralikult magavad ja söövad. Tule elemendi esindajad on seevastu valjuhäälselt nõudlikud ning vajavad süüa koheselt ilma pikemalt ootamata. Õhu elemendi lapsed on aga algusest peale kimpus kõhugaasidega ning nende magamise ajal tuleb käia kikivarvul.

Palun räägi lõpetuseks ka oma raamatust – kuidas see sündis ja mida lugeja sealt leiab?

Raamatu idee on minu meeltes olnud juba umbes kolm aastat. Sain mõnedelt headelt sõpradelt ja inimestelt, keda mul on olnud au inspireerida aeg ajalt vihjeid, et ma peaksin raamatu kirjutama. Võtsin selle ka eelmise suve plaani, aga selleks see jäigi. Eelmise aasta septembris ühel pikemal veeda retriidil tegin taotluse, et plaanist transformeeruks vorm mõne sobiva koostöö kontekstis. Nädal hiljem oli minu postkastis kiri Menu Kirjastuselt ning tänaseks on raamat trükis.

Raamatu ülesanne on täidetud, kui lugeja leiab sealt inspiratsiooni enese individuaalse algoritmi mõistmiseks ja võtab kasutusele kasvõi ühe praktilise harjumuse, mis teda oma individuaalsuses toetab. Ajurveeda ei luba midagi, aga inspireerib küsima ning see on ülimalt põnev ja väga loogiline. Ma võin lubada, et ühe harjumuse muutmine sobilikuks ei maksa midagi, aga toodab kindlasti kasumit! Matemaatika, nii nagu öeldud.

Raamatu esimeses pooles on kirjas ajurveeda lihtsama algoritmi numbrid ja tähed ning praktilised näited, kuidas need tavaelus avalduvad. Samuti on juttu seedimise alkeemiast. Tänapäeva info ülekülluses unustatakse „kasulike“ ja „tervislike“ soovituste kõrval ära kõige olulisem tegelane – seedetuli Agni, mis on otsene päikeseenergia väljendus keha tasandil. Sügavamas tähenduses peitub tules ka kogu elu pühadus, sest ilma päikeseta ei ole elu maa peal võimalik. Tule elemendi kõige olulisem omadus on transformatsioon, mille läbi saab ka toidust energia. Seetõttu on Agnile tähelepanu pööramine määrava tähtsusega, kus teatud tegevused ja toidud tuld suurendavad ja teised vastupidi summutavad. Samuti kui paneme väikesele tulele liiga suure poti kulub tunde, enne kui toit valmis saab ja kas üldse saab. Väike pott suurel tulel võib aga põhjustada kõrbemist. Nii lihtne see ongi. Seedetuli kehas on ülekantud tähenduses võrdsustatav pliidiga köögis. Just Agni kaasabil toodetud energia toel jõuavad ka kõik „tervislikud“ ja „kasulikud“ ained sinna kuhu nad peavad jõudma. Vastupidisel juhul, kui pliit ei tööta korralikult, saab ka kõige väärtuslikumast kraamist vähemal või suuremal määral mürk. Tuli tähendab ka taipamist ja seedimise võimet mõtete ja emotsioonide tasandil. Ajurveeda mõistes oled sa lõppkokkuvõttes alati see, mida ära seedid või ei seedi ning seda nii toidu kui mõtete ja emotsioonide tasandil.

Raamatu teine pool on tervenisti pühendatud toidule ja sisaldab hulgaliselt retsepte. Kõik need on võetud tavaelust ning valmistatud ajurveeda põhimõtteid järgides. Toit ja seks on kaks asja, mille suhtes oleme väljastpoolt tulevale kõige avatumad. Lisaks sellele mida süüa on oluline kuidas toitu valmistada ja kuidas süüa. Ka see on omaette looduse matemaatika, aga mitte sugugi kuiv teadus vaid ülimalt nauditav protsess. Teine raamatu eesmärk on lugejat inspireerida oma kööki teise nurga alt avastama. Minu suurimaks rõõmuks on inimesed, kes ajurveedaga kokku puutudes on enese jaoks avastanud ka köögi. Enesele ja oma lähedastele toidu valmistamine on osake ka õnne valemist.

Küsitles Mariann Joonas

Kaja Keili tegemistega saad sammu pidada tema veebilehel.

Kaja Keili raamatut „Elu maitsed – praktiline ajurveeda“ saab ette tellida siit.

Kuula ka Kaja intervjuud Raadio 2 saates „Hallo, Kosmos!“

Fotod: Annika Metsla