Foto: Madis Palm

“Siia ilma sündinud on väljavalitud,” ütleb muusika Tõnis Mägi värskes intervjuus, mis antud 11. aprillil Kumus toimuva vestlusõhtu “Must ja valge“ eel. Rääkisime Tõnisega sel puhul sisemaailmaga tegelemisest, headusest ja kurjusest ning ka sellest, millest neil vestlusõhtu korraldaja Tiit Trofimoviga on plaanis kõneleda.

Kui te midagi teete, siis tõsiselt. On see alati nii olnud?

Ei julgeks öelda, et terve elu. Eks noorukieas oli ikka midagi tähtsamat. Näiteks oli vaja käia pidudel.

Kuidas see vaimsem teekond teie puhul algas?

See oli üks raamat. Hetkel ei mäleta, mis täpselt. Loomingu Raamatukogus üks. Võis olla 1970. aastate keskpaigas. Kirjaniku sõnul ei saa olla juhus, et me oleme siia maailma sündinud. Võimalus, et me siia ei sünni, on palju suurem kui siia sündimine. Äkki mõistsin, et see tõesti on nii. Järelikult on meil vaja midagi väga olulist teha.

Tiiduga just arutasime, et on need, kes teevad tordipõhja, need, kes teevad sisu ja lõpuks need, kes panevad tordile midagi peale. Kõik ei saa olla need, kes kirsi tordi peale panevad. Peab olema ka neid, kes teevad tordipõhju.

Kuskil 1970. aastate keskel hakkasin aru saama, et on midagi olulisemat, mis on teistmoodi ja sealt läksin edasi. Kummaline, et kui tekib soov rohkem teada saada, siis inimesed justkui tulevadki su juurde.

Sisemaailmaga tegelemine on protsess terveks eluks.

Absoluutselt! Me oleme ju kõik ebatäiuslikud. Geneetilised uuringud on kinnitanud, et tegelikult on meil kõigil, terves maailmas elavatel inimestel oma esiema. See on täiesti rabav! Rabav uudis, millest väga palju ei räägita.

Me peame vastutama oma tegude eest. See on reegel: ära tee asju, mida sa ei taha, et sulle tehakse! Mida külvad, seda lõikad: kas siis oma sõnade või tegudega. Seda järgides võib saada paremaks inimeseks. Minu arvates on see meie kõigi kohus.

Mulle on öeldud, et kirjutan mingeid laulukesi ja siis tahan olla suur teadlane või mida veel. Olen vastanud, et ma pole pühak. Ma ei ütle kellelegi, mis on õige või vale, vaid olen lihtsalt üks laulja.

Kui palju te mõtestate head ja halba, kurjust ja headust?

Tegelen sellega absoluutselt iga päev. Mulle meeldib käia jalutamas Elva metsas. Mõtlen omaette nendele asjadele, et saada aru ja selgust. Mina tahan, et ma saaks tarkust ja taipamist. Kui on tarkust, siis on ka kõik teised asjad. Ka armastus. See ei ole ainult informatsioonipõhine asi, mis sulle mällu jääb, vaid see on hingetarkus. Kõige alus on armastus.

Tähendab see, et kui leida endas üles rõõm ja rahu, armastuse allikas, siis sellest hetkest justkui peaks asjad hakkama minema paremuse poole?

See on keeruline. Ma ei oska selle kohta väga midagi öelda, kuigi olen paljusid asju proovinud. Mina olen tagasi kristluses ja mina näen, et meie Jumala vahel on Kristus, seega käib kõik läbi kristluse.

Milline on teie unistuste maa või inimene?

Tšehhov on öelnud, et inimene jääb inimeseks. Miski ei muutu. Ka 300000 aasta pärast on inimene täpselt samasuguste probleemidega. Tuleb teha endaga tööd. Oleks ideaalne, kui kõik seda teeks. Realistina ütlen, et see pole eriti võimalik. Kuid ma väga soovin, et inimesed leiaks vähemalt tunni endaga tegelemiseks.

Võiks mõelda, kas on midagi vaja õppida ja siis leida võimalus selle õppimiseks. Kuidas? Kui palju? Inimesed on ju kõik erinevad. Pole maailmas kahte ühesugust sõrmejälge. Kõik see tohutu tarkus ja ahel, mida kutsutakse DNAks, on meis kõigis endis olemas. Seda peaks kõik palju uurima. Loodan, et inimesed võtavad iseendaga tegelemist tõsiselt.

Küsitles Monika Kuzmina / GoodNews

Vaata lisaks: Vestlusõhtu “Must ja valge” Tõnis Mägiga

Foto: Madis Palm