“Jälle ma avastan, kuidas päevad lendavad tohutu kiirusega meist mööda. See juhtub mul iga mõne kuu tagant. Eriti tuleb see minu jaoks esile, kui ma liigun natukene inimeste seas ringi ja märkan, kui ühesugused tegelikult kõikide inimeste elud on,” kirjutab Kaido Pajumaa portaalis Sisekosmos.

Mis tähendus sinu elul on?

Selle artikli pealkirjaks võiks vabalt panna ka “Kas sinu elul on tähendus?”. Jah, sõna selle otseses tähenduses – missugune on sinu elu tähendus. Sa võid küll päevast päeva tööd rassida ning mingeid asju teha, aga mis point sellel kõigel ikkagi on? Kas sa oled rahul oma eluga? Kui sa ei ole rahul, siis miks sa neid asju teed? Vot, jah, selliseid küsimusi on väga palju.

See on lühike artikkel. Selles ei jõua ning ei taha ma väga filosoofiliselt midagi käsitleda, sest minu enda puhul kerkivad sellised küsimused esile just väga selgelt, praktiliselt ning ootamatult. Võtame kasvõi sellise teema nagu töö ning raha teenimine. See on üks teemadest, mis kogu aeg mind kummitab, sest see tundub minu jaoks väga ebaloogiline.

Kui vaadata meie ümber olevat maailma, siis me märkame, et kõik on täiuslik. Loodus särab, loomad säravad, lapsed säravad. Aga täiskasvanud enam ei sära. Miks siis? Nüüd kuluks ära siia muidugi ühe korraliku edutreeneri kommentaar, mis turgutaks meid esmaspäeva hommikul kell 6.48 ning ütleks, et ükskõik, missugune sinu elu praegu ei ole, tee hea nägu pähe, ning kõik saab korda. Aga kas ikka saab? Mine astu tänavale ning vaata inimestele otsa. Nad on vaevas, nad unistavad ilusast elust, nad soovivad olla õnnelikud. Eriti hakkas selline pilt mulle silmas suures Hiinas, kus hommikul bussiga läbi linna sõites võis näha tõesti tuhandeid ning tuhandeid inimesi, kes kiirustasid tööle. Enamik neist ametitesse, mida nad ei armasta.

Peamine küsimus on minu jaoks: “Kas töö tegemine ning elatiseks raha teenimine ongi meie kõikide elu kõige fundamentaalsem tegevus?”. Selge on see, et kõik inimesed peavad kuidagi raha teenima, sest meil on vaja ju elada kuskil, süüa ning riideid ostma. See on arusaadav. Aga segaseks jääb minu jaoks see, miks suurele enamusele peab see raha teenimine olema vaev ja kannatus? Ning kui sa arvad, et ma tean sellele küsimusele vastust, siis sa eksid. Ma kirjutangi seda artiklit, sest ma ei saa aru, miks mõned asjad on maailmas nii, nagu need on. Ehk oskad sina mind aidata.

Ebatäiuslikkus täiuslikus maailmas

Me elame üheaegselt täiuslikus ning ebatäiuslikus maailmas. Kui ära kaotada kõikide inimeste igapäevased mured, on nende maailm täiuslik. Vaata korraks “probleemivabalt” oma maailma ning sa märkad seal ilu. See ilu kaob ära ainult siis, kui me laskume tagasi igapäevarutiini. Siit tekibki järgmine küsimus: “Kui me teame, et keskkond ise on täiuslik, siis kuidas me oskame selle ebatäiuslikuks elada? Ja miks see meie jaoks nii raske peaks olema?”.

Ma juba kujutan ette neid kommentaare, mis selle artikli alla hakkavad tulema inimestelt, kes on leidnud oma elus valdkonna, mida nad fännavad ning mis toodab nendele ka sissetulekut. Jah, nemad võivad olla oma eluga rahul. Egas mu endagi elul midagi viga ei ole. Aga me oleme ju nii suures vähemuses. Enamuse elu on ju vaev – ja see vaev saab paljuski alguse ebapiisavast rahast ning mittemotiveerivast tööst, mille peale kulub ju enamus meie ajast. Kogesin seda ka Hiinas, kus inimeste elatustase on 3-4 korda madalam kui Eestis. Väga raske on rääkida hiinlasele, kes teenib 2000 RMB (200 EUR) kuus, et ära muretse raha pärast, parem tegele enesearenguga. Ta peab sind ikka täiesti lolliks, ja õigustatult, sest ta peab iga päev muretsema selle pärast, kuidas homme lapsele ning endale süüa osta. Ma julgen arvata, et selline olukord ei ole võõras ka paljudele inimestele Eestis. Ka siin on suur hulk inimesi, kes tulevad vaevalt igakuiselt ots-otsaga kokku ning suudavad ära maksta vaid arved ja osta süüa. Kuid see on ka kõik. Eluks enam raha ei jätku. Mis täiuslikkusest me saame nende inimeste puhul rääkida?

Mis tähendus on meie elule?

Ma oskan vastata ainult enda eest. Ma otsustasin hiljuti, päris lõplikult alles mõned nädalad tagasi, et ma ei püüagi enam oma elule tähendust anda – ma kuulan ainult oma sisemist häält. Miks? Sest mulle tundub, et meie eludel ei olegi mingit tähendust. Meie elul on ainult see tähendus, mis tähenduse me sellele ise annama. Mitte keegi ei suuna meid, mitte keegi ei aita meid ja mitte keegi ei vabasta meid kannatustest, kui me ise seda ei tee.

Üha jälle jõuan ma sama teemani – kuna me elame kõik ajutises maailmas, me oleme ka ise ajutised olendid, siis tegelikult ei ole meil mitte midagi kaotada. Absoluutselt kõik, mille nimel me oma elus töötame, lahkub meist ühel hetkel. Olgu selleks siis varandus, mida me kogume, lapsed, keda me kasvatame või abikaasad, keda me armastame – nad “jätavad meid maha”. See on kindel fakt. Ainuke, mis on loodetavasti püsiv, on meie enda sisemuses olev sära ning tarkus. Ehk on see, mille kaudu me saame oma elule and sügavama tähenduse?

Uus tähendus oma elule

Kui sa lähed kuhugi seltskonda ja küsid, kuidas sel või sel sõbral läheb, siis missugune on selle vastuse, hinnangu, mõõdupuu? Jah, rahaline ning eduline. Kui see sõber on hiljuti karjääri teinud või uue firmaga miljoni teeninud, siis öeldakse, et ta on edukas. Kui ta on aga suitsetamise maha jätnud, läinud vabatahtlikuna kodutuid aitama või ehitanud kodutule lapsele linnumaja, öeldakse, et ahh, tegeleb mingi imeliku värgiga. Keegi ei nimeta teda edukaks.

Meie ühiskonna ainuke edu mõõdupuu on raha. Ja see on tõeliselt haige. Kõike väärtustatakse ainult selles, kui palju suudetakse raha juurde genereerida. Kuidas me saaksime oodata, et mõni inimene tunneb end täiusliku ja õnnelikuna ühiskonnas, kus ainukeseks edu mõõdupuuks on raha? See on praktiliselt võimatu.

Mul on sulle ettepanek. Ma ise tegin seda juba ammu, nüüd kutsun ma sind ka seda tegema. Anna oma elule uus tähendus. See ei tähenda, et sa peaksid oma elu muutma või rahast loobuma, ei sa muudad lihtsalt fookust oma elus.

Kuna sa tead, et kõik väärtused, mida sa lood väljapoole, jätavad sind ühel hetkel maha; kuid kõik väärtused, mida sa lood sissepoole, saadavad sind igavesti, siis miks mitte asetada uus rõhk sisemiste väärtuste kultiveerimisele? See tähendab, et sa jätkad oma igapäevast elu just nii, nagu see on praegu, aga sa sead endale täiesti uued eesmärgid:

Eesmärk 1: Mitu korda ma täna suutsin vihastamisest loobuda?
Eesmärk 2: Mitu korda ma olin täna lahke kellegi vastu, kes mulle ei meeldi?
Eesmärk 3: Mitu korda ma avastasin täna, et ma olen negatiivne, ja asendasin selle positiivsusega?

Kas näed, kui lihtsad eesmärgid? Meie ühiskond on täis viha, mis saab 99% alguse sellest, et me ei suuda oma soove, unistusi ja lihtsaid tahtmisi (olukordi ja teisi inimesi muuta) realiseerida. Kõik saab alguse meie nägemusest elule. Kui asjad lähevad vastavalt meie nägemusele, oleme me õnnelikud. Kui asjad lähevad vastu meie tahtmist, oleme me täis viha. Kuid see ei pea nii olema. Kuidas alustada? Hakka teadvustama, et sa vihastad. Sellisel viisil tõused sa vihast kõrgemale ning viha hääbub. See töötab, ma luban sulle.

Tavaliselt oleme me lahked inimeste vastu, kes käituvad nii, nagu meile meeldib. Viisil, nagu me tahame. Kohe, kui keegi käitub vastu meie tahtmist, lahterdame me ta lolliks. Et kultiveerida enda sisemist tarkust, loobu sellest lahterdamisest ning ole lahke kõikide inimeste vastu. Ka nende vastu, kes ei käitu sinu tahtmist mööda. Miks sa peaksid? Sest need on ainult sinu tahtmised sinu peas.

Meie harjumuspärased mõttemustrid on negatiivsed: mure-mälestused minevikust ja mure-ettekujutlused tulevikust. Mitte, et see peaks nii olema, vaid me oleme oma teadvuse aastate vältel harjutanud niimoodi käituma. Läbi teadvustamise hakkame me märkama, kuidas me toodame enda sisse kogu aeg negatiivsust juurde. Kuid on ju selge, et negatiivsus toodab veelgi negatiivsust juurde. Kui me ei hakka juurtest pihta, ei jõua me iialgi latva. Seetõttu on väga oluline hakata märkama, kui me oleme negatiivsed, ja püüda siis kasvõi natukene positiivset tooni enda ellu tuua. Jah, nüüd võid sa mõelda, et jälle mingi “saladuse” jama. Ei, see ei ole saladuse jama. See on lihtsalt kindel viis muuta sinu igapäevane elu elamisväärsemaks, mitte aga plaan läbi müstiliste seaduste sinu ellu midagi manifesteerida.

Kokkuvõte

Elu on täpselt nii, nagu ta on. Meie ise anname oma elule tähenduse. Ma ise otsustasin mõni aeg tagasi anda oma elule täiesti uue tähenduse – lihtsalt olla hea inimene. Ma otsustasin loobuda kõikidest ühiskondlikest reeglitest, kuidas inimene peab elama, ja keskendusin ainult kahele aspektile: 1) Kuidas olla IGA PÄEV iseenda ja teiste inimeste suhtes hea inimene? 2) Kuidas pakkuda oma lastele võimalikult palju ARMASTUST, et nad kasvaksid loomulikul viisil headeks inimesteks ning et nad ei peaks 30-aastaselt hakkama aru saama, mis on elus oluline ja mis mitte.

Selge on see, et sa ei saavuta oma elus mitte kunagi kõiki neid asju, mida sinu teadvus suudab välja mõelda. Seepärast on lootusetu seada elus mingid saavutused oma eesmärkideks. Sa jääd elu lõpuni nende eesmärkide vangi. Kindlam viis on anda oma elule sügavam tähendus, muutuda seestpoolt väljapoole paremaks inimeseks. Ja mis on selle tulemus? Jah, muidugi – sarnane tõmbab sarnast. Kui sa oled juba hea inimene, juhtuvad sinuga niikuinii head asjad. Sa ei pea selleks läbi käima ja lugema kümneid eduseminare, et teada saada, kuidas olla hea inimene. Sa tead seda niigi. Hakka lihtsalt otsast pihta. Juba täna.

Kaido Pajumaa

Allikas: Sisekosmos

Foto: fernandocadena.com