22-aastasest TTÜ korvpallimeeskonna ühest edukamast mängijast Sten Olmrest on saanud esimene Eesti tegevsportlane, kes on kirjutanud raamatu, mis ei ole elulugu või spordiajaloost, -teemadest rääkiv teos. Olmre mõtte- ja luulekogumik “Planeet Orjus” (2017) on täis armastust ja soojust aga ka sügavat ängi ja painavat kirge. Kirjutamine on Steni jaoks teraapia, mis aitab leida rahu ja otsa vaadata iseendale – juba mõnda aega on ta pidanud ka populaarset blogi. Steni arvates on oluline julgustada inimesi mõtlema kastist välja, vaatama suuremat pilti ning esitama küsimusi. 

Suurem osa inimesi teab sind kui profisportlast. Kui vanalt hakkasid spordiga tegelema, ja kas korvpall oli kohe sinu esimene valik? Näiteks Michael Jordan mängis lapsena ka pesapalli ja jalgpalli.

Ma olin 5-aastane, kui ema mind esimest korda jalgpallitrenni viis. Mäletan, et jõudsin varem kohale ning esimese asjana hakkasin jalgpalli korvi viskama ja loopisingi seal omaette, kuni treener tuli ja küsis, et Sten, mis sa teed, jalgpallitrenni tulid ju, jalaga mängima? Tundub, et see korvpall oli ikkagi kuidagi minusse programmeeritud. Korvpallitrenni läksin aga alles 13-aastasena. Pool elu
jalgpalli, pool korvpalli.

Kuidas ja millal avastasid enda jaoks vaimse ja vandenõude maailma?

Esimene kokkupuude vandenõudega oli läbi “Ulmefilmi”, ma küll ei mäleta kuidas selleni jõudsin aga nägin kõiki osasid, see oli kuskil 2012-2013, umbes seal kandis.

Vaimsem inimene ma olen ehk alati olnud, juba väiksest peale aga selline teadlikkus tuli kusagil 8. klassis ma usun. Vaatasime emaga kodus filmi “The Secret” ja sealt algas teadlikum otsimine ja tähelepanemine olukordade ja sündmuste juures, mis enne tundusid juhuslikud.

Pole mingi saladus, et meie mõistus on kõige tugevam jõud ja mõtetega saab kõike luua ja muuta. Terves kehas terve vaim. See aitab elus üldiselt ja kindlasti ka spordis. Ma ei kujutaks ette, et ma suudaksin korvpalli nii mängida, nagu ma mängin, kui ma ei tegeleks oma vaimse poole arendamisega sama põhjalikult, kui tegelen keha ja oskuste treenimisega. Kõik on omavahel ühendatud ning oleks äärmiselt rumal seda ignoreerida.

Millised neist teemadest sind kõige enam kõnetavad?

Eks kõik algas 9/11-st, see oli lihtsalt huvitav ja paeluv. Mul mingit kindlat teemat polegi, mida ma eriliselt jälgiks, aga üleüldse on see huvitav juba seepärast, et see pakub teist nägu nendele probleemidele või tahkudele, mida me igapäev näeme.

Ma ise ei ole mingi teoreetik ega uskuja, ma olen kuskil kahe vahel enamus asjadega, kuid kindlasti ei saa väita, et üks või teine on 100% vale, eks see tõde ka seal kuskil vahepeal peitub. Võib-olla mis mind ennast enim kõnetab kogu selle teema juures, on nutindus ja järelvalve – tegelikult ju enam mingit eraelu ei ole, indiviidi tasemel jah saab kardina ette tõmmata kodus ja ukse lukku panna, aga reaalsus on ikkagi see, et kui kellelgi oleks vaja, siis leiaks mind paari minutiga ükskõik kust üles ja teaks kõike minu kohta, kõik käib ju läbi interneti.

Mõni võib-olla ütleb, et ah, mis sa jamad nende vandenõu ja Telegrami teemadega, kuidas see sind spordis aitab. Või elus. Mida vastaksid?

Ei aitagi otseselt, kuid haritus on valgustus, haridus on informatsioon ja informatsioon annab palju erinevaid võimalusi. Info on see, mis edasi viib ja millega saab teha mida iganes – kel pole teadmisi, see elab pimeduses.

Sport on lihtsalt elu üks osa, samasugune töö nagu iga teinegi, lihtsalt füüsilisem. Ning nagu kontoritöötaja peab tegema trenni, et mitte manduda, siis samamoodi peab sportlane hoidma oma vaimu teravana. Kõikjal peab valitsema tasakaal.

Räägi oma blogist. Kuidas see sündis ja mis sa seal kirjutad?

Blogi või veebileht sündis väga juhuslikult hetkeemotsiooni ajel. Algul mingit suuremat plaani ehk polnudki. Teadsin, et kirjutan tihtipeale vähe räägitud asjadest ning raskematest teemadest ja mõte oligi ehk see, et kui keegi tunneb end vähem üksi või paremini teades, et ta ei kannatagi üksi selliste probleemide all, siis sellest mulle piisab, kuid blogi on hämmastavalt kasvanud ning praegu enam ei saa rääkida ainult ühest inimesest, mis on ainult positiivne.

Kui aga mõned konkreetsemad teemad välja tuua, siis kindlasti depressioon, mis mind ennast on palju kõnetanud. Armastus eelkõige iseenda vastu ning enda aktsepteerimine, samuti armastus lähedaste vastu ning sellega seonduv. Viimasel ajal ka aina rohkem lihtsalt elu kajastanud läbi vestluste või muusika. Vahel ka inspiratsiooni andvaid luuletusi, et tasakaalustada natuke seda süngust, mis minust ehk välja tuleb vähe rohkem.

Ja kas raamat kasvas välja blogist? 

Raamat ei kasvanud otseselt välja blogist, juba seetõttu, et blogi on ikkagi inglise keelne, üsna rangelt ja raamat on algusest lõpuni eesti keelne, küll aga sealt tulenev enesekindlus andis tõuke selleks, et võiks ilmutada raamatu. Tegelikult alguses sellist plaani ei olnudki, kuid asjade kokkulangemisel see ikkagi sündis. Mäletan, et sel suvel, kui enamus asju kirjutasin, hakkasin vaikselt mõtlema ja universumi poole vaatama, et sellest võiks midagi suuremat välja kasvada.

Tõele au andes ma vihkan igasugust planeerimist, mis puutub suurtesse asjadesse, siis pigem ma tean, mis on lõpptulemus, mida ma tahan ning kus ma olen hetkel – kõik mis jääb vahepeale, seda ei peagi ette teadma ega planeerima. Eesmärgi nimel pingutades ja endast kõik andes tuleb see lõpptulemus või finišijoon ise lähemale ja leiab mind.

Kuidas on raamatu vastu võtnud sinu pere, sõbrad, kaassportlased?

Enamasti on inimesed üllatunud ja võiks isegi öelda sõnatud. Tagasiside on olnud siiani positiivne ning eks lähedased ikka toetavad, olenemata, kas see siis on hea raamat või mitte. Ma usun, et liigitada seda raamatut heaks või halvaks oleks üsna vale, sest kes ikka täpselt teab, mis on hea ja mis mitte, maitsed erinevad. Kuid kui see raamat aitab kedagi mistahes moel, siis on minu jaoks juba kõik korda läinud.

Raamatu nimeks on “Planeet Orjus”. Mida see sinu jaoks tähendab?

Planeet, millel me elame, ei ole vaba – mitte midagi siin ei juhtu ilma, et keegi sellest kasu ei lõikaks või seda ei kontrolliks. Mis puutub orjusesse, kui selle sõna tähendusse, siis jah, aastakümneid tagasi olnud füüsiline orjus on ehk läbi enamus inimeste jaoks, kuid vaimne orjus on suurem kui iial varem. Ma ise samamoodi tunnen pidevalt, kuidas on vaja ikkagi rohkem ja suuremalt ja paremini.

Siinkohal ehk täpsustaks ka ära, et orjus ei ole tingimata alati halb või negatiivne. Armastades teist inimest võib igapäevane sõltumus temast olla nii suur, et ongi raske end vabana tunda, isegi kui suhe on õnnelik. Kellestki või millestki pidevalt sõltuda on tohutult koormav ja raske.

Mis mind ennast on viimasel ajal enim kõnetanud, on aktsepteerimine ja heakskiidu otsimine ehk teiste arvamuse ori olemine. Minu jaoks on see alati kuidagi hingelähedane olnud, ning see on mind kurnanud ja jalust niitnud tihti peale, kui inimesed ei aktsepteeri, mida teen, või kuidas ja neile ei meeldi jne. Sisuliselt nagu Instagramis like´i saamine, selle järgi ju hinnatakse end tänapäeval ja nii need paljad pildid tulevadki, alati natuke rohkem, et rohkem like´sid saada – see on nii võlts.

Hiljuti avastasin või sain aru, et sisemine rahu tuleb sellest, kui eelkõige iseend suudad aktsepteerida ning küll siis ka inimesed mu ümber seda teevad. Ja isegi kui ei tee, siis minu sisemist mina see ei mõjuta.

Kui vaadata viimasel lehel peatükki “Autorist”, on seal ainult kaks sõna: Loe raamatut. Raamatut lugedes leiab nii helgeid kui ka väga sügavaid ja tihti isegi tumedaid toone. Oled üsna julgelt ja avatult kirjutanud depressioonist, kaosest, häältest peas. 

Ma kirjutan alati nii, nagu päriselt tunnen ja mõtlen ning alati ei olegi need (tunded ja mõtted) positiivsed, paratamatult. Minu enda jaoks lihtsustab kirjutamine nende emotsioonidega toimetulemist, ehk siis justkui eneseabi.

Teiste jaoks pakub see ehk vahest äratundmisrõõmu, mis on ka vajalik – ei taha me ju keegi tunda end üksi selles suures maailmas.

Lisaks toimetulemisele aitas kirjutamine mul ka iseennast paremini mõista, miks teatud mõtted tekivad või emotsioonid nii tugevalt mind mõjutavad. Kui depressiooniga võidelda ning pidavalt oma mõtete või häältega peas sõjajalal olla, siis väga tähtis on suuta vaadata end kõrvalt ja võtta mõtetest emotsioon ära – vaadata asja mõistusega, mõista seda ning kirjutamine oligi justkui kõrvalseisja, kes aitas mul end paremini mõista ja aru saada ja läbi selle ka aktsepteerida end ja toimuvat ning rahu leida.

Ja miks selline valik, et “loe raamatut” – sellepärast, et selline ma olengi, vahel tulvil inspiratsioonist ja maailma vallutamisest oma sõnadega, et teha midagi suurt, vahel üdini sügaval mustas augus surmast unistades ning vahel armastan kõvasti lähedasi ja vahel ei oska neile midagi pakkuda. Need luuleread on reaalsemad ja siiramad, kui ükskõik mis muu, mille oleks osanud sinna “Autori” alla kirja panna.

Kirjelda meile profisportlase elu. Kui palju sul jääb korvpalli kõrvalt üldse aega muuga tegeleda ja millega sa siis kõige meelsamini tegeled?

Iganädalaselt on 1-2 mängu, pigem 2, tavaliselt on 1 vaba päev ja ülejäänud päevadel on 2 trenni, vahel harva ka 1. Enamus vabam aeg on päeval, kuskil 13st 17ni ja siis õhtul peale 21. Siis tulebki teha neid muid asju mis tegemist vajavad.

Kui hobidest rääkida, siis armastan rattaga sõita, suvel sõidan iga päev ja kogu aeg. Kogu aeg mängib mul kodus muusika, olenevalt tujust, kuid enamasti hip-hop ja soul ning singer/songwriter, vahel ka pop või indie või alternatiivne. Vaatan ka erinevaid dokumentaale üsna palju ning sarju, filme. Raamatuid võiks rohkem lugeda, aga eelistan infot muul kujul.

Meeldib kirjutada ja endasse sügavuti minna, palju mõelda ja juurelda asjade üle. Kinos käin, väljas söömas, meeldib vaheldus ja uued
kogemused.

Sinu soovitused Telegrami lugejale – kuidas pimedal talveajal vastu pidada ja positiivne olla?

Julge olla sina ise, tõeline sina ise – kui sa pole veel end leidnud, siis vaata enda sisse ning avasta. Tunne rõõmu väikestest asjadest sest ainult sedaviisi saavad suured asjad õnnelikuks teha.

Steni blogiga ja raamatuga saad tutvuda siin.

NB! Sten Olmre raamat “Planeet Orjus” loositakse Telegrami lugejate vahel välja reede õhtul Facebookis.

Fotod: erakogu

Küsitles Mariann Joonas

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid krüptoga toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6