Foto: https://lonerwolf.com

Enda armastama õppimine võib olla päris raske. Kuigi paljud artiklid, raamatud, esinejad ja vaimsed õpetajad maalivad endaarmastuse ümber tihti lausa eetrilise sära, siis jõudmine sinna punkti, kus oled valmis “iseennast armastama”, toimub ikkagi pigem pärast suurt sisemist tööd ja hingesoppides tõe otsimist. Pole olemas maagilist võlukeppi, mis sind äkki ennast armastavamaks muudaks. See on järjepideva sisemise töö tulemus ja siin pole lühemaid teid, kirjutab Lonewolf.

Siin on seitse praktilist nõuannet, mida silmas pidada iseenda armastamise teekonnal.

1. Õpi olema valiv ja ütlema: “EI, see pole tõsi”

Oma teel kuuled palju otseseid ja varjatud sõnumeid. Näiteks, et su keha ei ole piisavalt sale, sa ei ole piisavalt ilus, su isiksus ei ole piisavalt võluv, vigade tegemine on lubamatu, enda vajadustest hoolimine on isekas jne, jne. Kõiki neid ebatõeseid arusaamu ei pruugi me kohe märgata. Mõned neist hiilivad märkamatult me mõtteisse ja uskumuste süsteemi ning saastavad me enesehinnangut. Tegelikult on paljud neist mürgistest arusaamadest end tõenäoliselt juba “kenasti” sisse seadnud.

Paljud ei pööra tähelepanu eristamisele, kui tuleb juttu enesearmastusest. “Eristamine” on mittemidagiütlev sõna, aga see on nii oluline. Näiteks, kuidas sa saad eristamisoskuseta eristada tõde valest? Eristamist õppides peaks aga kahtlema kõiges. Jah, see võib olla väsitav, aga see on igat su pingutust väärt. Miks? Sest eristamine aitab välja sorteerida palju vaimset jama, vananenud uskumusi ja kahjulikke ideaale.

Kui õpid ütlema “EI, see pole tõsi” või küsima “Kas see on tegelikult tõsi?”, siis aitab see sul tegelikku tõde leida. Ja tõde on alati juurdunud armastuses (aga jällegi, seda tuleb sul tuleb ise avastada). Mida rohkem on sul eristamisoskust ja seega selgust, seda rohkem saad ennast toetada ja enese eest hoolitseda.

2. Ole iseenda parim sõber

Kas sa oled iseenda vaenlane või sõber?

Kui enamik meist räägiks teistega samamoodi, nagu me räägime iseendaga, ei olekski meil sõpru, vaid ainult vaenlased! Sa viibid iseendaga 24 tundi päevas ja 365 päeva aastas ning oled ainus tunnistaja enda olulisematel õnne ja valu täis hetkedel. Kas pole mõistlik olla iseendaga parim sõber? Küllap muudaks see su elu palju lihtsamaks. Enesearmastuse harjutamiseks on oluline teadlikult muuta oma suhteid iseendaga ning õppida kohtlema ennast kaastundega, nii nagu kohtleksid oma parimat sõpra.

Seega, küsimus sulle on: kui lähedane sa oled iseendaga? Kas räägid endale julgustavaid sõnu, nagu su parim sõber teeks? Kas hellitad end lõbusate ja põnevate tegevustega, mida armastad? Kas oled valmis hoidma omaenda kätt, kui asjad lähevad viltu?

Kui vastus on “ei” või “harva” või isegi “mõnikord”, on aeg hakata tegema asju teisiti. Uuri, milline tunne on olla iseenda parim sõber. Millise tegevuse saad juba sel nädalal teha, mis toetab sinu suhet sinu endaga?

3. Muuda enda suhtumist oma “puudustesse”.

Nagu vaimne õpetaja Jeff Foster ütleb:

Ära anna hinnanguid oma kurbusule, oma depressioonile, oma eneseväärtusetuse tunnetele kiiresti, ja ära mõista hukka teise inimese muresid nii kergekäeliselt, sest sa tegelikkuses ei tea, mis on parim kellegi jaoks. Sa tõesti ei tea rohkem kui elu ise. See, mida sa hülgad (kas endas või teises), võib tegelikult olla väga vajalik ravim, valesti mõistetud õpetaja, kes kutsub sind enesearmastusse süüvima sügavamale, kui sa eales arvata oleks võinud. See võib olla lävepakumarker, unustatud kuningriigi väravavaht!

Selle asemel, et näha enda sees olevat süütunnet, kadedust, viha, hirmu ja kurbust kui kohutavat muret, näe neid võimalustena kasvamiseks. Saa aru, et kõik võitlevad nende universaalsete inimtunnetega. ME KÕIK tunneme end mõnikord ebakindlalt, ja see on täiesti normaalne.

Mäletan, kui raske mul oli muuta oma suhtumist enda “puudustesse”. Iga kord, kui keegi kritiseeris mind või tõi välja mõne vea, tundsin end masendununa, vihase ja kaitsetuna. Ühel päeval ütles mu partner: “Selle asemel, et puuduseid nähes kurvastada ja norutada, miks mitte näha seda kui võimalust kasvamiseks!” Ausalt öeldes oleksin tahtnud teda sel hetkel näkku lüüa. Kuid paari kuu pärast mõtlesin “Milles küsimus!” ja andsingi sellele võimaluse. Millise tohutu muutuse see mu ellu tõi! Selle asemel, et kaitsepositsioonile minna, tundes ego torget, tundsin tänulikkust, tänulikkust võimaluse eest kasvada.

Proovi seda mõtteviisi. Vaata, mis juhtub, kui hakkad oma puudust tajuma võimalusena kasvamiseks. Vaata, mis juhtub, kui kohtud sisemiste väljakutsetega tänulikkust täis tundega.

4. Harjuta kõige (sinus esile tõusva) armastamist ja tervislikku enesehinnangut

Kriitiline enesehinnang on enesearmastuse antitees. Peamine põhjus, miks me üldse enese armastamisega nii palju vaeva näeme, on see, et me hindame ja lükkame iseennast ise tagasi. Ära saa minust valesti aru. Enesehinnang pole alati halb asi. Me peame suutma hinnata oma võimet täita teatud ülesandeid tööl, samuti mõista oma tugevusi ja nõrkusi, et teha nutikaid valikuid. Lisaks sellele võib enesehinnang tegelikult päästa meie elusid (näiteks otsustades autorooli mitte istuda, kui oled joobes), ja see takistab meid ka üleolevalt käituma, kui peame oma käitumist muutma.

Aga siin on oluline mõttekoht: enesehinnang muutub mürgiseks, kui seda kasutatakse enda negatiivseks alavääristamiseks, halvustamiseks, häbistamiseks või muul viisil kahjustamiseks. Kahjuks on enamik meist harjunud oma enesehinnangut valesti kasutama. “Tänu” meie lapsepõlvekogemustele on sotsiaalselt justkui aktsepteeritav olla iseenda vastu vägivaldne, sest just seda on kõik teised pikka aega teinud.

Üks võimas, kuid mitte tingimata lihtne harjutus, on õppida armastama kõike seda, mis sinus esile kerkib. Kui ma ütlen “armasta”, mõtlen sinu mugavate ja ebamugavate asjade suhtes avaramaks muutumist. Nagu kirjanik ja õpetaja Matt Kahn selgitab:

Selle asemel, et proovida oma tundeid muuta, armasta lihtsalt seda, kes ei suuda lõpetada tunnete tundmist. Selle asemel, et proovida iga hirmu lahendada, lihtsalt armasta seda, kes on alati hirmul. Selle asemel, et proovida mitte võtta asju isiklikult, armasta lihtsalt seda, kes tuli siia, et muuta asju isiklikuks. Selle asemel, et proovida tõestada oma väärtust, armasta lihtsalt seda, kes tunneb end väärtusetuna, kadununa, häbistatuna ja üksildasena.

Selle asemel, et proovida hüpata evolutsiooni, armasta lihtsalt seda, kes tunneb end maha jäävana. Selle asemel, et enda üle käsku jagada ja mõõta oma edusamme vaimse kuulekuse kaudu, armasta lihtsalt seda, kes keeldub kuulamast. Selle asemel, et proovida uskuda, armasta lihtsalt seda, kes kahleb kahtluses. Selle asemel, et proovida kõike, mida ette võtad, arvustada, armasta lihtsalt seda, kes vajab luba olemiseks. Mis iganes su sees tekib – armasta seda.

See näiliselt “lihtne” vastuvõtmise harjutus nõuab tegelikult palju pingutust ja seda saab tugevdada igapäevaste harjutustega nagu mõtisklus, tähelepanelikkus ja meditatsioon. Seda filosoofiat saab rakendada kõigis eluvaldkondades – isegi võimetuses armastada kõike, mis üles kerkib, on avatud võimalus andestada ja iseennast aktsepteerida!

Siiski tuleb märkida, et vastuvõtmine peab olema tasakaalus hinnanguga. Kui oleme näiteks oma partnerite vastu füüsiliselt vägivaldsed, siis me ilmselgelt ei taha seda käitumist “aktsepteerida” – see oleks vaimne möödalaskmine ja selge väärkasutus enesearmastuse kontseptsioonist. Tõsise enesehinnangu vajadust enda tegude suhtes tuleb tuua pilti, kui oleme teiste suhtes mürgised või ebaõiglased. Sel juhul tehtav hinnang me (destruktiivse käitumise) kohta, on kui enesearmastuse vorm, mis hoiab ära meie enda ja teiste edasise haavamise.

5. Õpi enda eest hoolitsemise kunsti

Enamik meist on oma kehast, meelest, südamest ja hingest sügavalt lahus. Me elame maailmas, mis julgustab meid suunama tähelepanu välisele ja olema sellest ajendatud. Iseenda armastamise õppimine on aga vastupidises suunas liikumine ja energia suunamine sissepoole.

On lõputult palju viise, kuidas enda eest hoolitsemist praktiseerida, kuid alustuseks soovitan keskenduda oma kehale. Leia iga päev aega, et ühenduda enda füüsilise kehaga ja uurida, mida ta vajab. Võib-olla oled väsinud ja vajad rohkem und, võib-olla valutavad lihased ja vajad venitusi või äkki vajad head, su keha tõeliselt toitvat einet.

Need sammud võivad tunduda väga lihtsad, kuid nad saadavad väga otsekohese ja võimsa sõnumi su teadlikule ja alateadlikule meelele, et sa oled väärt hoolitsemist!

6. Ole iseenda eestkõneleja ja seisa enda eest

Olla iseenda eestkõneleja tähendab uurida, millised on sinu vajadused ja austada neid, mis on üks enesearmastuse vorme. Mis on sinu elus mitte-aktsepteeritav või kriitiline punkt? Millised on sinu sügavalt hoitud väärtused? Millised on sinu piirid?

Seista selle eest, mida pead südames õigeks, on eneseaustuse vorm.

Enda parima eestkõneleja kogemiseks on hea alustuseks uurida, mis teeb sind õnnetuks, depressiivseks või ülekoormatuks sinu elus. Millised piirid on ületatud? Millistes valdkondades tunned end ärakasutatuna või sind võetakse iseenesestmõistetavana? Mis paneb sind tundma end ebaturvaliselt? Uuri neid küsimusi hoolikalt näiteks oma päevikus ja mõtesta, kirjuta need enda jaoks lahti.

Mäleta, et oma vajaduste ja väärtuste suhtes kindlameelsuse näitamine ei tähenda, et oled “tüütu tüüp”. Sa ei pea olema valjuhäälne, vihane ega emotsionaalselt reaktiivne, et olla iseenda eestkõneleja. Tervislik enesekehtestamine tähendab enda austamist, säilitades samal ajal teiste austust. Mõned mantrad või meeldetuletused, mida võiksid endale korrata, et praktiseerida tervislikku enesekehtestamist, hõlmavad järgmist:

„Austan rahulikult ja kindlalt oma vajadusi.”
„Austan oma vajadusi õrnal ja enesekindlal moel.”
„Luban endal öelda selgelt ja lugupidavalt “ei”.
„Austan alati oma vajadusi, väärtusi ja tundeid.”
„Loon selgeid ja järjepidevaid piire, mis kaitsevad mu energiat.”
„Mul on õigus kaitsta enda vajadusi ja soove.”
„Olen selge, kuid lahke oma isiklike piiride suhtes.”

Kasuta neid kinnitusi ja mantraid ning loo sarnaselt ka enda omi!

7. Uuri enda sisemisi uskumusi, mis teevad sind väikseks

Enda uskumuste uurimine on suur töö. Kuigi see ei pruugi alguses nii näida, kuid oma mõistuse pimedatesse nurkadesse sukeldumine on sügav enesearmastuse akt.

Sinu uskumustes kaevamine (ehk siis erinevate ideede uurimine, mida enda kohta omad) võib ja kindlasti muudab su elu, kui tead, kuidas seda õigesti teha. Selguse huvides annan sulle mõned näited juurdunud piiravatest uskumustest,  näiteks: “Ma olen halb,” “Minuga on midagi sisemiselt valesti,” “Ma ei ole seda väärt,” “Mind ei armastata” ja “Olen pöördumatult katki” …

On mitmeid viise, kuidas avastada ja muuta enda usukumusi. Üks praktika, mille ma hiljuti avastasin, on peegli kasutamise jõud.

Seisa oma kodus peegli ees ja pühenda vähemalt kümme minutit sellele, et olla rahulikult iseendaga omaette. Seejärel vaata lihtsalt iseendasse. Suuna pilk oma silmadesse. Millised emotsioonid ja mõtted tõusevad esile? Peeglitöö on üks otsekohesemaid ja dünaamilisemaid viise oma sisemise dialoogi ja põhiteeside avastamiseks. Pööra tähelepanu sisemisele dialoogile, mis kõlab umbes nii: “Ma näen nii inetu välja,” “See on nii rumal,” “Minuga on midagi valesti” ja pane tähele, milliseid mõtteid ja tundeid sa koged.

Seejärel kallista oma keha, vaata iseendasse ja ütle: “Kõik on hästi, ma olen siin sinu jaoks olemas, ma aktsepteerin sind” (või mida iganes tundub sulle kõige armastavam ja autentsem). Jäädvusta oma kogemus, kirjutades see päevikusse, et aidata sellel kogemusel integreeruda.

“Kas sa tahad kohtuda oma elu armastusega? Vaata peeglisse.”

– Byron Katie

Allikas ja täismahus artikkel: https://lonerwolf.com

Tõlkis ja toimetas Anneli Roots