“Hingedepäev on 2. novembril. Sel päeval oodati koju lahkunud inimeste hingi, neile pandi ööseks lauale sööki ja jooki ning tihti ka küünal, et hinged näeksid kuhu tulla. Hinged ei taha et me neid leinaksime. Nad tahavad, et me läheksime oma eluga edasi ja mäletaks neid mälestades ainult head,” kirjutab terapeut Teresa Mängel, kelle juhitavas Taevas ja Maa keskuses toimub hingedeajal üks leinaga toime tulema õpetav seminar.

Me kõik saame kunagi haiget. Osad arvavad, et valu peab olema füüsiliselt valus, kuid seda on võimatu võrrelda sellega, mida inimesed tunnevad vaimselt.

Lähedase kaotus võib muuta inimese elu täielikult. Lein võib endaga kaasa tuua soovi loobuda kõigest, mis siiani omas elus tähendust, sest kõik on kaotanud mõtte.

Mida kogeb siit ilmast lahkunu?

Kas oled kunagi mõelnud, mida võib kogeda siit ilmast lahkunu? Tema lein on veelgi suurem, nähes, et tema lahkumine on tekitanud kirjeldamatu kurbuse lähedastes. Ta võib tunda endal süüd, ja sellest tingitult jääda kinni vahemaailmadesse, mille tulemusel kaotab võimaluse taaskehastumiseks. Selleks, et lahkunud saaksid olla teisest ilmast leinajale toeks, tuleb neil lasta edasi liikuda. See võib olla võimatu, sest kurbus, mis on leinajale jäänud, ei luba lasta lahti kadunukesest.

Kuidas tulla toime leinaga ja leida soov edasielamiseks?

Kas on võimalik veel kunagi rõõmu tunda? Kuidas mõista lähedase soovi siit ilmast lahkuda? Võib tekkida ebaõigluse ja mahajäetuse tunne. Need on mõtted ja tunded, mida lähedase kaotanu kogeda võib.

Lein on pikk protsess, kestab aastaid ja sellel on teatud etapid, mida inimene peab läbima. Väga kahju, et sinna kinni jäädakse, sest nagu siinses kultuuris puudub arusaamine surmast, nii puudub ka õige arusaam leinaprotsessist. Sageli on inimene jäänud üksi ja kultuur teda kahjuks ei toeta.

Rahu saavutamiseks nii elavatele kui surnutele sündis Maire Taskal kursus „Lein, kuidas sellega ümber käia?”. Kursus annab võimaluse näha, kus leinaja on kinni jäänud, ja mida endas igatseb, et ei luba endal tagasi ellu astuda ja lahkunul lõplikult ära minna. Inimene ei leina mitte seda inimest, kes ära läks, vaid seda, mis tal endal puudu kuna keegi lahkus.

1. novembril Taevas ja Maa keskuses toimuval kursusel räägitakse surmast, leinast ja nende tunnete lahtilaskmisest. “Mälestades kõiki lahkunuid ja ühinedes oma suguvõsa hingedega, võime me saada nende ressursi ja nende jõu,” räägib Taska ja lisab: “Antud kursus on on olnud juba palju aastaid minu erikursus, mille ma koostasin oma lahkunud poja mälestuseks. Ja ma olen seda kursust teinud just hingedepäeva eel.”

Leina ja surma teemad on inimestes elus tihti esikohal. Mure ja kurbus mis kaasnevad nende tunnetega, ei lase tihtipeale elada ja inimesed langevad stressi, depressiooni ning halvima stsenaariumi järgi hakkavad oma tundeid alkoholi uputama, sest soovitakse vabaneda valust, mis ei anna asu.

Tihti aga maetakse leina ja surmaga kaasnevad emotsioonid nii sügavale, et neid ei ole näha. Rahuliku näoga lausutakse, et mul on kõik korras, ma saan hakkama. Sisemises hinges aga kogub tuure aeglaselt paisuv “tuumapomm”, mis kindlasti plahvatab ja toob kaasa veelgi  hullemaid tagajärgi.

Olge julged ja rääkige oma muredest, leiame lahendusi ja saama ka “päriselt” hakkama leinaga. Kaevame sügavalt hingesopist välja kurbuse ning vabastame selle. Vabastame ka surnud hinged, kelle külge oleme klammerdunud. Nii saame kõik rahus edasi liikuda, nii elavad kui ka surnud. Kõik vajavad rahu.

Allikas ja lisainfo: Taevas ja Maa keskus

Toimetas Teresa Mängel