Foto: ViDi Studio / Adobe Stock

Kui palju võiks su elu erineda eelnevast, kui lõpetaksid vingumise? Kas see on üldse võimalik? Leah Shapiro võttis endale mõned aastad tagasi eesmärgi – elada kuu aega ilma hädaldamiseta.

Artikkel ilmus Telegramis esmalt augustis 2019.

“Ma arvan, et püüdsin olla teadlikum ja pöörata tähelepanu sellele, mida ma endast välja panen,” ütles Shapiro. Tema ja veel 1000 inimest registreerisid end Thierry Blancpaini ja Pieter Pelgrimsi koostatud ettevõtmisele Complaint Restraint (vingumise piiramine). Selle projekti eesmärgiks oli läbi negatiivsete väljaütlemiste ärajätmise panna alus positiivsemale elule. “Siin ei ole mingit imenippi,” seisis veebilehel. “Lihtsalt lõpeta vingumine.” Kuid kas asi on ikka nii lihtne? Mis selles vingumises üldsegi niivõrd halba on?

Soigumine ja vingumine tuleb inimestel loomulikult. Keskmise vestluse käigus vahetame teineteisega vinguva alatooniga väljaütlemisi vähemalt ühe korra minutis, väidab uuring. Sellel on aga sotsiaalne põhjendus. “Mitte miski ei ühenda inimesi rohkem kui ühine ebameeldivus,” ütleb Trevor Blake, kes on raamatu “Kolm lihtsat sammu” (Three Simple Steps) autor. “Kõige lihtsam viis sõprussuhte üles ehitamiseks ja suhtlemiseks on läbi millegi negatiivse.”

Teose “The No Complaining Rule” kaasautor Jon Gordon märkis, et meile on evolutsiooni käigus sisse kodeeritud kalduvus keskenduda negatiivsetele asjadele ning enesekaitsele. “Meile on sisse programmeeritud, et mida rohkem oleme silmitsi millegagi, mis võib meile teha liiga või tappa, seda enam hakkame end selle eest kaitsma.”