Paljud inimesed käituvad oma igapäevases elus justkui automatiseeritult, me reageerime elus erinevatele sündmustele automaatselt ega tea, kust see tuleb. Kas need “programmid“ meie sees on pigem toetavad või takistavad? Millised on kõige paremad igapäevased harjutused, et olla rohkem iseendaga kontaktis, rõõmus ja rahul, küsisime Holistika Instituudi terapeut Katariina Liisa Martensilt, kelle juhtimisel alustab peagi uus holistiline treening “Pühenda üks aasta iseendale!” neile, kes soovivad muutuda “iseenda parimaks väljaandeks”.

Ega inimesed oma reageeringutes just eriti loomingulised ja spontaansed ole. Erinevate sündmuste tõlgendusi ja neile vastavaid reageeringuid oled sa elu jooksul õppinud. Elu algusest peale on laps oma päritolupere ja suguvõsa, hiljem ka sugulaste-tuttavate ja muude oluliste inimeste teadvusega ühenduses ja saab neilt infot kõikvõimalike elus ettetulevate olukordade kohta: mida see tähendab? Kuidas reageerida? Sel viisil ilmaeluga tutvudes ning kohanedes ja erinevatele olukordadele tähendusi omistades oleme me kõik võtnud endasse oma hõimu tugevaid ja nõrku külgi, tõekspidamisi, reegleid ja hirme.

Me jagame oma lapsepõlve oluliste inimestega ühist määratlust maailmast. Just nemad tutvustavad meile justkui giidid, mida tähendab elu maailmas. Kas see on turvaline või ohtlik paik? Mida tähendab see või teine olukord? Neilt olulistelt inimestelt saame kaasa nii kirjutatud kui ka kirjutamata moraalireeglid, mille järgi käituda. Kui tuua paralleel arvutiga, siis saavad elu alguses meie psüühikasse laetud programmid, mis edasises elus ise käivituvad ja meie reageeringuid ning käitumisviise mõjutavad. Neis programmides on uskumused, mis on meile nii omased, et me lihtsalt elame nende järgi, ilma neid endale isegi teadvustamata. Seetõttu on ka keeruline mõista, kas nad tegelikult meie praegust eluolu ikka toetavad või pigem takistavad.

Mis on üks uskumus, kuidas ma saan aru, et see on minu uskumus, mis piirab mind, et edasi liikuda ja olla parem?

Uskumuseks nimetatakse millegi tõeseks pidamist. Mõnel juhul on selline tõekspidamine saanud tõestuse elus, aga mõnel juhul mitte. Uskumused on isiksuse alusmüür, põhimõtted, mille järgi elame. Kõik meie mõtted ja hinnangud, analüüsid ja veendumused, põhinevad uskumustel. Veelgi enam – isegi meie tajusid mõjutavad uskumused. Me arvame, et usume seda, mida me näeme (kuuleme, haistame, maitseme, tunneme), aga tegelikult on asi vastupidine. Me näeme (kuuleme, haistame, maitseme, tunneme) seda, mida usume, sest me tajume maailma läbi oma uskumuste loori.

Sa oled see, kelle sa usud end olevat. Uskumused määratlevad sind kui enesekindlat või ebakindlat, sõjakat või rahumeelset, temperamentset või rahulikku. Elu, mille vundamendiks on uskumus, et maailm on turvaline paik, on väga erinev elust, mille baasiks on uskumus, et kogu aeg peab olema valvel, sest midagi võib juhtuda ja kedagi ei saa päriselt usaldada.

Mis on teie arvates hetkel selline uskumus, mis tegelikult ei teeni enam väga inimest meie ühiskonnas?

Me eestlased oleme uskumatult töökas rahvas. Ilmselt see on aidanud meil siin ellu jääda ja rahvusena olla üliedukas.

Tänu Tammsaarele teab iga eestlane tsitaati: “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus….“ Erinevates versioonides elab see juhis tänapäevani meie ühisteadvuses ja võib kujundada väga erinevaid reaalsusi. Üks võimalikest: nädal aega tööd rühmanuna sõidab pere nädalavahetuseks suvekodusse. Ja siis kogu see seltskond niidab, kaevab, saeb, istutab… Aeg-ajalt heidetakse igatsevaid-heakskiitvaid pilke imelise vaatega puhkemööbliga nurgakese suunas. Aga siis ongi käes pühapäeva õhtu, pakitakse end autodesse ja tagasi linna. Kahjuks polnud seekord aega seal istuda, head-paremat sööki, imelist vaadet kogu aiakujundusele ja teineteisega koosolemist nautida eks järgmisel korral… ja nii see läheb…

Tammsaare tsitaadi lõpp on vähemtuntud: “… aga armastus ei tulnud, teda pole tänini Vargamäel.“ Huvi pärast tee järgmine inventuur: kui palju su ärkveloleku ajast hõivab töö? Võta arvesse mitte ainult füüsiliselt tööl veedetud aega, sest su keha võib olla kodus või kus iganes, aga meel on ikkagi töö juures, kas siis pooleliolevat projekti kohendamas või uut strateegilist plaani tegemas.

Oletame, et inimene tahab taolisest uskumusest vabaneda ja uskuda hoopis, et töö võib olla ka kerge ja mõnus, ma olen teeninud ära vaba aja iseendaga või oma lähedastega. No kuidas siis sellest nüüd lahti saab?

Kui su pähe juba seesugune ketserlik mõte tuleb, et “ehk saab ka teisiti?“, siis oled juba muutuste rajal. Siis see uskumus sind enam tavapärasel täisautomaatsel režiimil ei hoia. Ehk esimeseks oluliseks sammuks on MÄRKAMINE JA TEADVUSTAMINE. Siit edasi mõnusama nädalavahetuseni viiva uskumuseni võib olla pikem või lühem tee.

Võib juhtuda, et kogu hõim on su ettepanekuga nõus, et järgmine nädalalõpp võiks sisaldada pikka hommiku ja õhtusööki koos murumängudega. Aga see võib viia ka rohkem või vähem emotsionaalse mõttevahetuseni, et “kes siis tööd teeb, kui keegi ei tee?“, “see või teine asi on ju kogu aeg niimoodi olnud!“ või aruteludeni niisama vahtimise lubatavuse või otstarbekuse üle.

Aga isegi kui tekivad diskussioonid, konfliktid, rohkem või vähem südamlikud vestlused inimeste vahel, on asjalood tegelikult väga hästi. Kui inimesed räägivad, vaidlevad, avaldavad arvamusi, siis suhteid, suhtlemist ja lähedust on tegelikult ju palju rohkem. Ja ongi veedetud nädalalõpp koos lähedastega.

Holistilise aastase koolituse üks teemadering on puuduseteadvus ja külluseteadvus. Mida see tähendab?

Puuduseteadvuses elav inimene paneb väga täpselt tähele kõike seda, mida tal EI OLE, kas siis üleüldse mitte või mitte piisavalt. On see siis raha või muud materiaalsed väärtused, armastus, tervis, head suhted. Puuduseteadvus on kaval, tema võimusesse sattudes võib muutuda puudus elus valdavaks.

Oluline on märkida, et sel fenomenil pole mingit seost inimese pangaarvelt läbi liikuvate summade nullide arvuga. Puuduseteadvus võib igapäevaelus avalduda väga erinevate olukordadena: see võib teha tigedaks, kitsiks, usinaks, püüdlikuks, kadedaks, kriitiliseks, tekitada kõhukinnisust või töönarkomaaniat. Mõni kannatab vaikselt ja oma lähedastes ebamugavust ja süütunnet tekitades, teine on valjuhäälne ja sõjakas.

“Mul pole piisavalt“ on uskumus, mis elab sügaval su alateadvuses. See võib panna su töötama öösel ja päeval, puhkepäevadeta, puhkuseta, võtma lisakohustusi, ikka rohkem ja rohkem pingutama. See ei lase sul lõdvestuda, puhata ega oma saavutusi nautida.

Jagage lugejale paari harjutust, nõuannet või nippi kuidas puuduseteadvusest jõuda külluseteadvuseni või natukene lähemale.

Oma tähelepanu fookust on võimalik treenida. Hakka märkama seda, mis on su elus hästi. Mida toredat juhtus tänasel või eilsel päeval? Kas oli paar minutit päikest või ülemus kiitis sind või kõrvalauto juht naeratas sulle või õnnestus sul olulistel läbirääkimistel oma seisukohta väljendada? Pane neid hetki tähele ja ole selle eest tänulik. Mis sulle väga – väga meeldib su kallima, su lapse juures? Ütle talle seda. See teeb olemise heaks nii su kallitel kui ka sinul.

Treeni ennast märkama kõike seda, mis on su elus hästi ja ole selle eest tänulik. Ja kõige olulisem: sa ise oled täiesti piisav, kõigi oma oskuste, annete ja arengukohtadega – oled hea just niisugusena, nagu sa oled.

Nii puuduseteadvuse kui külluseteadvuse kui uskumustes alati on seal üks ühisosa meie mõtted. Te puudutate ka koolitusel ka mõtete taltsutamise teemat, mida see tähendab?

Meele taltsutamist on oluliseks peetud kõigis inimkonna vaimsetes traditsioonides. Tänapäevased teadmised inimese ajulainetest on andnud siia juurde ka teaduslikud põhjendused. Meeletreeningu ehk meditatsiooniga tegelevate inimeste emotsionaalne seisund paraneb, see toob kaasa positiivsed muutused elukvaliteedis ja suhetes. Paranenud keskendusvõime suurendab inimeste efektiivsust ja loomingulisust. Lisaks teooriale õpetame koolitusel ka meele treenimise harjutusi.

Inimese peas keerleb tohutu mõtetemöll, stressi- või pingeolukorras aktiveerub see möll veelgi. Aga seesuguses pingelises olukorras on kasulik just keskenduda, selgelt mõelda ja leida olukorrale hea lahendus. Kui räägime ajulainetest, siis on vaja ajulainete sagedust aeglustada. Aegade algusest on meeletreeningu raames arendatud keskendumist. Keskendumise objekt võib olla väga erinev, midagi kas meie sisemaailmast (südamelöögid, suur varvas) või välismaailmast (muusika, tuli, jõgi, puu).

Hea on harjutada keskendumist oma hingamisele: lihtsalt panna seda tähele. Ja veel on kasulik oma hingamise sagedust aeglustada, hingates pikemalt ja sügavamalt, kui seda tavaliselt teed. Võid lugeda näiteks sisse hingates numbreid kuni neljani, siis neljani lugedes hoiad õhku sees, neljani lugedes hingad välja ja enne uut sissehingamist loed jälle neljani. Ja teed niimoodi kas minut või viis. Meel rahuneb, võid kogeda mõne hetke päris mõtetevaba seisundit – mis tavaliselt on tore ja väestav kogemus.

Millised on kõige paremad igapäevased harjutused, et olla rohkem iseendaga kontaktis, rõõmus ja rahul?

Hommikul ja õhtul võiksid võtta kasvõi viis minutit aega iseendale keskendumiseks, endaga olemiseks. Istud mõnusalt või lamad ja kuulad ennast, oma hingamist, oma emotsionaalset seisundit. Hommikul võid oma keha tervitada ja talle päevaplaani tutvustada – et teie koostöö päeva jooksul sujuks. Õhtul täna oma keha, et nii palju sai tehtud ja ta oli kogu aeg truult sinuga kaasas.

Minu jaoks on hea õues liikumine, iga ilmaga. Meie keha loomulik olek on liikumine, tee talle seda rõõmu: vii ta jookma, suusatama või jalutama. Lisaks kõigele muule toredale hoiab õues liikumine ka su immuunsüsteemi hästi toimivana. Parimaks tasakaalustajaks ja harmoniseerijaks on loodus, mida ürgsem, seda parem. Siit lihtne soovitus lugejale – mine metsa!

Intervjueeris Monika Kuzmina / GoodNews

Uuri kursuse kohta lisaks: Holistika Instituut

Holistilise treeningu tutvumisõhtu toimub juba 20. veebruaril kell 18.00 Holistika Instituudi koolituskeskuses Tallinnas, Endla 15, kus saab tutvuda õppekavaga ja kohtuda koolitajatega.

Fotod: chopra.com, erakogu