Foto: Gabriela Palai/ pexels.com

Enamus meist teavad, et keskkonnal on suur mõju meie vaimsele ja füüsilisele heaolule. Aga kui paljud teavad, et ka meie mõtted mõjutavad otseselt seda, kuidas me ennast füüsiliselt tunneme? Siinkohal tuleb meeles pidada, et me elame ja eksisteerime osana tohutust, keerulisest ja viimistletud teadlikkuse maatriksist, kus iga muutus mõjutab kõike muud. Järjejutu I osa saad lugeda siit.

Stress võib põhjustada vähki

Stressi on kutsutud kõigi haiguste emaks ning see on seetõttu suureks nuhtluseks kogu inimkonnale. Yale’i ülikoolis tehti puuviljakärbestega uurimus, milles leiti, et igapäevane emotsionaalne stress tekitab vähkkasvajaid. Nimelt avab stress rakkudevahelisi teid, mis lubavad mutatsioonidel levida. Stress, nii füüsiline kui ka emotsionaalne, pole kunagi hea. Tundub loogilise mõttena, aga kui tihti leiame end muretsemas asjade üle, mida me ei saa kontrollida või mille oleme ise liiga suureks puhunud? Stress on midagi, mida saab kontrolli all hoida sügava hingamise, hetkes viibimise ning regulaarse mediteerimise abil.

Kaldumine negatiivsuse poole põhjustab stressi

Teadlased on leidnud, et inimestel, kes märkavad negatiivset informatsiooni rohkem kui positiivset, kannatavad rohkem stressi all. See käib ka “uudistesõltlaste“ kohta ning seda saab siduda teise uurimusega,  mis leidis, et uudiste lugemine võib viia hirmu- ja vihatundeni ja seega ka suure stressini. Samuti selgus, et negatiivsusele kalduvatel inimestel tekib suurema tõenäosusega ärevushäire.

Optimistidel on väiksem tõenäosus saada südamehaigusi ja kergem paraneda

Esimese uurimuse kohaselt, mis leidis otsese seose positiivsete emotsioonide ja vähenenud südamehaiguste riski vahel, vähendab juba positiivne mõttelaad südamehaigustesse haigestumise riski. 10 aastat kestnud uurimus leidis, et inimestel, kes pole kuigi positiivsed, on 22% suurem risk haigestuda südamehaigustesse. Kuna rõõmsamad inimesed kipuvad paremini magama, on nende kehad vähem stressis ja kurnatud. Õnnelikumad inimesed on ka osavamad ebameeldivatest juhtumitest lahti laskmises kui õnnetud inimesed, kes kipuvad negatiivsete kogemuste külge rippuma jääma.

Selgub, et kui me oleme pessimistlikud, on ka meie immuunsüsteemil raskem võidelda haigustega, nagu näiteks viiruslikud nakkused. See võib viia pikalt vinduva külmetushaiguse või gripini. Uurimuses, kus teadlased jälgisid aasta otsa tudengite heaolu ning nende immuunsüsteeme, leiti, et haigustega tulid paremini toime need, kes olid üldiselt optimistlikud. Leiti ka, et optimistlikumaks muutudes immuunssüsteem tugevnes ning kui oldi pessimistlikumad, see nõrgenes.