24. veebruaril 2014 andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM” intervjuu roomakatoliku kiriku demonologist ja terapeut Adam C. Blai, kes koolitab riiklikul tasandil välja preestreid kurjade vaimude väljaajamises. Tal on magistrikraad psühholoogias ja on abipersonali liige asutuses International Association of Exorcists, mis paikneb Roomas.

Kuidas sa sellega alustasid?

See on pikk lugu, kümme aastat tagasi olin psühholoogiateadlane, kes tegi aju-uuringuid doktorikraadi jaoks Pennsylvania osariigi ülikoolis. Ma vaatlesin muutusi aju osades, mis olid seotud teadlikkusega ning tahtsin teada, kas mõned vigased tulemused laboratooriumis võisid olla seotud paranormaalse hullusega. Tahtsin seda oma silmaga näha ning siis avastasingi, et eksisteerib väga reaalne sprituaalne maailm, kus probleemid polnud psühholoogilised, tegin järsu pöörde ja hakkasin selles suunas liikuma.

Räägi natuke kirikust, nad võtavad seda asja tõsiselt, eks?

Jah, kaks eelmist paavsti on öelnud, et igas maailma piiskopkonnas peaks olema määratud kurjade vaimude väljaajaja. Ministeerium on olnud väga metoodiline, kirik tahab neid asju käsitleda eetiliselt.

Kas on õige öelda, et kirikul on üle maailma umbes 120 preestrit, kes sellega tegelevad?

See arv on suurem, sest ainuüksi rahvusvahelises vaimude väljaajamise organisatsioonis (International Association of Exorcists) on 200 liiget ning maailmas on veel palju neid, kes pole liitunud. Arvan, et Itaalias on neid 300 kanti, sest Roomas asub nende keskus. Kokku võib neid olla kuskil 400–500, sest viimase 5–7 aasta jooksul oleme näinud rohkem tõeliseid juhtumeid deemonlikest valdamistest.

Organisatsioon asutati 1990. aastal preester Gabriele Amorthi ning veel viie teise preestri poolt. Viimased 300 aastat oli vaimude väljaajamine juba peaaegu väljasurnud tegevus, vaid käputäis praktiseerivaid preestreid oli järgi. Nad lõid ühingu, et tuua kogu informatsioon ja ressursid uuesti kokku.

Kui sellega tegelema hakkasid, kas arvasid, et laskud teemasse nii sügavuti?

Kindlasti mitte, see on olnud kummaline rännak. Olin sellest väga huvitatud ning paljud preestrid, kes olid selle murega üksi ning hädas, said headeks sõpradeks. Tahtsin neid aidata, kuid ma polnud preester ja ei teadnud siis veel nii palju.

Miks preestritest saavad vaimude väljaajajad, kas see on oma olemuselt religioosne tegevus?

Tegelikult on kõik preestrid kohe ametilt selleks sobilikud, kuid tavaliselt on vaja praktiseerida 2–5 aastat ministeeriumis üksinda. Harilikult hakkavad preestrid sellega tegelema, kui piiskop seda soovitab. Nendelt abi palumiseks ei pea olema katoliiklane ega isegi mitte ristitud.

Millised eriomadused peavad deemonitega võitlemiseks olema?

Huvitaval kombel on kirikus ainult kaks positsiooni, mis nõuavad teatud iseloomuomadusi, nendeks on piiskop ja vaimude väljaajaja. Viimane nõuab, et preester oleks täiskasvanud, kõrge moraaliga, väga ettearvatav, tugev ning hästi tuntud piiskopkonnas.

Sa olid alguses skeptik, kas oli hirmutav, kui hakkasid aru saama, mis toimub? Mis sundis sind sellega jätkama?

See võib kõlada veidralt, kuid jumal kutsub inimesi kirikusse ja sellega tegelema. Just inimesi, kellel on loomulik hirmu puudumine ning kes võivad viibida situatsioonis, kust teised jookseks karjudes välja. See on tavaline reaktsioon hirmutavatele asjadele, mõndadel on aga justkui hirm jumala poolt ära võetud ning nad vaatlevad olukorda kainelt ja siis tegutsevad. 

Milline preester on hea vaimude väljaajaja?

Keegi, kes on väga palvemeelne ning kellel on sügav spirituaalne arusaamine maailmast, mida me ei näe ja kellel on sügavad teadmised piiblist. Ta peaks olema veel emotsionaalselt väga stabiilne, sest saatan ja deemonid oskavad meid käsitleda ja üles leida meie nõrgad küljed. See on tegelikult suurim väljakutse sellel alal: sa tegeled manipuleeriva kurjategijaga, kellel on paar tuhat aastat kogemusi inimeste pea segiajamisel.

Kas preester või inimesed võivad vaimude väljaajamise protsessi juures viga saada?

Jah, aga see on väga haruldane. Meil on ettekirjutis siduda deemon kinni, et ta ei vigastaks lähedasi või kinnisvara. Isegi kui see on paigas, siis on jumal see, kes kontrollib deemoni tegevust. Mõnikord lubab jumal meil kannatada ning on olnud inimesi, kes on viga saanud. Inimesed, kes osalevad nendes olukordades omakasupüüdlikel põhjustel või uudishimust kaotavad loomuliku jumala kaitse, sest nad ei tegutse läbi armastuse. Olen näinud dramaatilisi asju juhtumas – näiteks  inimesed on vaadanud deemoniga vaevatud isikule otsa ning peatanud hingamise, kuniks seda pilku polnud katkestatud. Pole küsimustki, et see on ohtlik tegevus.

Selle jaoks, kes on kurjast vaimust vaevatud, muutub igapäevaelu õudusunenäoks. Nende meeltes toimuvad jumalavallatud asjad, mida nad ei saa kontrollida. Nad ei näe ega kuule teatud asju, maailmapilt on moonutatud ning kõik kaob, mis puudutab religiooni, palvet või jumalat. Protsess ise on kehale kurnav, kuid hiljem ei ole inimesel endal sellest ühtegi mälestust. Tavaliselt ärkavad nad üles ja küsivad, miks nad on kinni seotud või läbimärjad.

Täiskasvanud puutuvad nendega rohkem kokku kui lapsed. Viimased võivad sellest osa saada, kui vanem annab oma vaimse vastutuse neile üle, see on nagu ristimise vastand. Me oleme seda näinud, aga see on väga haruldane, jumal takistab seda ja ootab, kuni laps on jõudnud teatud ikka, et võtta ise vastutus oma otsuste eest.

Mõned tavainimesed viivad neid tseremooniaid läbi päris suure raha eest.

Arvatavasti, kuid see segab omakasu ja raha millegagi, mida jumal teeb. Seda tööd ei tee meie, vaid Jeesus, kes pärandas oma võimed järglastele. Kui teed seda raha eest, siis eemaldad tema kaitse ja seisad silmitsi langenud ingliga, olles ise surelik.

Kas sa pead ennast kurjade vaimude väljaajajaks?

Kindlasti mitte, ainult preestrid, kellel on luba oma piiskopilt võivad seda läbi viia kas inimese, maja või objekti kohal. Igakord kui käsid midagi jumala nimel, on see juba talitus. Võhik ei tohiks kunagi otseselt käskida deemonit.

Hetkel on trend, kus kummituslugudelt liigutakse deemonite juurde, sest see on põnevam. Näeme inimesi, kes peavad ennast ajatundjaks, sest see aitab neil saada tähelepanu või tunda ennast erilisena, kuid olen näinud seda halvasti lõppemas. Meil on väga ranged reeglid, mida tohib teha ja mida mitte. Jälgime käsiraamatut, mis võib juhtuda ja millises järjekorras.

Sa oled ilmselgelt osalenud mõningatel talitustel. Kas saad rääkida lugudest, mida kunagi ei unusta?

Oli üks hetk, mis jääb minuga elu lõpuni. Põhimõtteliselt oli see samamoodi kui filmides: inimene räägib teistsuguse häälega, kuid siinkohal tuli see hääl kuskilt mujalt, sest huuled ja keel ei liikunud, kuigi suu oli lahti. Vali, kõmisev heli nagu gorilla rinnakust, ja see kajas ruumis, justkui oleksime me koopas. Suu ei liikunud, kuid kuulsime silpe ja sõnu igalpool. See sundis keha tarduma mõneks sekundiks, sest kõik ütleb sulle, kui ebaloomulik see on.

Kas oled kuulnud juhtumitest, kus väljaajamine ei ole õnnestud?

Muidugi, mõned neist toimuvad kiiresti, kuskil 1–2 sessiooni, aga tavaliselt kulub sellele 6 kuud kuni 2 aastat. Tean juhtumit, mis on kestnud üle 15 aasta, 3–4 korda nädalas, iga öö 3–5 tundi. Üks mu hea sõber tegeleb sellega, nad lennutavad sinna eksperte üle kogu maailma. Kunagi ei tohi alla anna anda, sest see näitaks armastuse ja hoolivuse puudumist selle inimese vastu. Harilikult sellistest situatsioonides on isik ise see, kes ei lase deemonist lahti. Pauside vahepeal toimub teraapia, et inimene laseks lahti nendest valedest, mida deemon neisse sisendanud on.

Kuhu läheb deemon pärast edukat protsessi?

Tagasi oma ülemuste juurde, kus teda piinatakse tema ebaõnnestumise pärast, siis määratakse järgmisele tööle. Nende süsteem on üles ehitatud nagu meie sõjavägi, see on organiseeritud. Eksisteerivad madalama taseme deemonid, keskastme juhid ning üleval istub saatan, keda ei näe iga juhtumi juures. Deemonid on seda kõike meile hirmus tunnistanud, just enne ülemuste juurde minekut.

Kuidas deemonit piinatakse?

Arvan, et saatan on üsna loominguline, kõik toimub seal hirmu ja karistuste abil ning see on kõik, mida teavad. Nad töötavad meile kõvasti vastu, kuna kardavad piinamist, mis on hullem, kui nad läbi kukuvad.

Kas eksisteerib ka juhtumeid, kus deemonid jälitavad neid välja ajanud preestreid?

Ei, tegelikult kohtame ikka neid samu teistes juhtumites, kuna neile on uus võimalus antud. Kui preester elab kombekalt nagu ükskõik kes meist, siis seda hirmu pole. Deemonid võivad tulla meie koju ja proovida meid hirmutada või näida vihastena, kuid elades armus jäävad nende trikid pinnapealseks. Nad ei kavatse veeta aastaid meid jälitades.

Miks Jeesuse nimi neid hirmutab või reaktsiooni tekitab?

Katolikus ja kristlikus kogukonnas teame, et Jeesusel oli absoluutne võim deemonite hingede üle ning see oli üks viisidest, kuidas ta demonstreeris jumala tulekut inimeste sekka. Toetudes jumala nimele seisame tema volituste all, see hirmutab neid, kuna nad on samuti jumala olendid. Kõik, mida nad teevad, on jumala loal. Ta lubab neil meid meelitada, et me õpiks, kuid jumalale jääb alati viimane sõna.

Jätkub.

Adam C. Blai kodulehekülg.

Fotod: ghostvillage.com, i187.photobucket.com, geoglyphiks.com,  parablevisions.com, 1ms.net

Toimetas Kirke Hellamaa