Ajatu: Legendaarne nomaad soovitab inimestel astuda välja oma kastist

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

27. veebruar 2015 kell 21:32



 

Vahelduseks midagi looduslähedast ka. Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 17. jaanuaril 2014.

Mick Dodge on mees, kes otsustas 25 aastat tagasi jätta seljataha tsivilisatsiooni ja oma perekonna, et elada üksinduses Hohi vihmametsas Vaikse ookeani lähedal. Nüüd käib ta paljajalu, magab puukännus ja puhastab oma hambaid männikäbiga. Ta on ka liitunud mägielanike kogukonnaga, seega täielik erak ta siiski ei ole.

 

Dodge sündis USA-s Forksis ning elas koos oma isaga ka näiteks Jaapanis, kus ta õppis filosoofist sensei käe all. Oma suved veetis ta Hohis. Täiskasvanuna mõistis ta aga, et tavaline eluviis ei sobi talle. Ta tundis, et kaasaegne kultuurilugu – kõik jutud sellest, mis on inimesele halb, või ka jutud sellest, mis on hea, on vaid jutud: see kõik oli tema jaoks mõistetamatu. Dodge otsustas minna sinna, kuhu jalad viivad – ta läks jalutama ning leidis end astumas välja tänapäevase maailma isolatsioonist. Vähehaaval hakkas ta üha rohkem aega veetma Hohi vihmametsas, kuhu ta lõpuks ka elama jäi. 1991. aastal andis ta endale lubaduse elada edaspidi paljajalu.

Dodge magab puukännus, kõnnib ringi paljajalu ja kannab põdranahast keepi ning nahkpükse. National Geographicus avaldatud biograafia järgi on mehe lemmiksöögiks marjad, šokolaadiküpsised, jänesekapsad, autode alla jäänud loomad, võililled ja põdra väljaheited. National Geographic on teinud “paljasjalgsest senseist” Mick Dodge’ist seriaali nimega “Mick Dodge’i legend”.

 

Elu vihmametsas on tervisele hea

Mick Dodge’i sõnul asus ta vihmametsa elama seetõttu, et ta jalad valutasid. Tal olid deformeerunud jalad, millega kaasnev valu hakkas muutuma väljakannatamatuks. Mees, kes kogu elu oli oma igapäevaseid pingeid välja elanud kõndides ja joostes, läks esialgu metsa just oma jalgu ravima. Lisaks jalavalule kadusid Dodge’il metsas ka seljavalud, kaelavalu ja südamevalu. Dodge peab enda ravimisel olulisteks elementideks tuld ja vett. Ka paljud seened ja ravimtaimed on metsas kättesaadavad. Dodge on tihedates sidemetes Maa kogukondadega, kes on omandanud ravimise ja ravimtaimede kunsti.

Dodge lõi niinimetatud Maa Spordisaali, kus kasutusel on võrgud, rihmad, nöörid, kivid, oksad ning muud leitud ja loodud tarvikud. Ta õpetab oma sporditehnikaid õpilastele, kes leiavad ta veebi kaudu või kuulduste järgi.

Söögivarude üle Dodge ei kurda – ta sööb enam-vähem kõike. Ta on omnivoor ehk segatoiduline, kes on õppinud olema ka raipe – või jäägisööja. Ta laseb end juhtida oma tühjal kõhul ning on seeläbi avastanud enda jaoks igasugused huvitavad toidud. Kord sattus ta peale puuma tapetud põdrale. Dodge sõnul liigub sellistel hetkedel kogu mets seda põtra sööma, niisamuti tegi ka tema.

 

 

 

Mick Dodge kui telestaar

Dodge’il on elus kolm kirge: tema õpetaja – Olümpia mägede Hohi jõgi, tema kogukond ja ka tema kutsumus või visioon, mida ta on kogu oma elu järginud – Maa Spordisaalis treenimine ja füüsiliste praktikate jagamine. Neid oma inspiratsiooni ja kireallikaid soovibki Dodge inimestega jagada ning seetõttu oli ta ka nõus osalema National Geographicu tõsieluseriaalis. Dodge ise vaatas viimati televiisorit väga noorena ning juba siis oli see tema jaoks igav. Olenemata National Geographicu seriaali pealkirjast ei pea Dodge legendiks mitte ennast, vaid Maad, millel ta elab.

Dodge usub, et kaasaegne ühiskond kasutab kuulsust vaimu lõksu püüdmiseks ja piiramiseks. Kuulsusega kaasnevad süüdistused ja häbi, see toitub sellest. Dodge arvab, et kui keegi teda otsima tuleb, on ta ootamas: ta varastab selle inimese jalanõud, annab talle kepi ja nööri, näitab talle kive ning õpetab, kuidas Maa Sprordisaalis hakkama saada. Dodge’ile maksti teleseriaalis osalemise eest, kuid ta otsustas oma palga anda mittetulundusühingule Olympic Mountain EarthWisdom Circle. Mees ei kasutagi igapäevaselt raha, ta püüab kõik vajalikud tehingud teha kaupa vahetades.

Oma publikule soovitab Dodge astuda välja oma kastist – liikuda ringi oma ümbruskonnas, oma kohalikus piirkonnas. Ta usub, et sel moel hakkavad inimesed kindlasti märkama enda ümber ka mõningaid pisiasju. Linnaelu kiire liikumine ja kombed tõmbavad inimesed eemale loodusest ning selle tulemusena hakkavad inimesed loodust kartma. Lõhestatus linnade ja looduse vahel aina kasvab. Dodge soovitab vaadata, mis hakkab juhtuma siis, kui minna sinna, kuhu jalad viivad.

 

Vaata videot:

 

Allikad: The News Tribune, Mother Nature Network, Peninsula Daily News, Miami Herald

Fotod: thesportaholicnews.blogspot.com, thenewstribune.com

 

Toimetas Hendrik Mere

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt