“Inimene loob oma reaalsust vastavalt tema hetke teadvuseseisundile, mis on pidevalt muutuv,” kirjutab oma blogis Madis Mark, kes on Telegrami lugejatele kirjutanud varemgi (nt “Valu, millest sai kingitus kogu maailma jaoks”, kus Madis kirjeldas, kuidas 2001. aastal juhtunud ning noore mehe ratastooli aheldanud õnnetus ta elu muutis). Nüüd aga tahab ta teiega jagada oma mõtteid teadlikkuse teemadel. Mõnusat lugemist!

Teadvuseseisund tõmbab ligi tundeid ja olukordi, mis seda teadvuseseisundit omakorda jõustavad. Kui oled frustreerunud näiteks sellepärast, et ei tee piisavalt trenni või keegi ütles Sulle halvasti, siis hakkad tõenäoliselt nägema probleeme ka teistes elusfäärides. Kui istud terve päev Facebookis ja mingisugust väärtust enda või teiste jaoks ei loo, siis tunned sees tühjust ning see mõjutab ka kõike muud, mida reaalsusena tajud.

Fookuse ja südamekontakti kaotamine

Kui lasta fookusel hajuda ning kalduda kõrvale enda unistustest, siis energia meie kehas väheneb, vanad harjumused naasevad ja motivatsioon hakkab hääbuma.  Ja kui meie energiatase on madal, tekivad kergelt mõtted ja tunded, et me ei tahagi teha seda, mida me teha tahame. Kui ekslik on see!

“Ah, ma ei viitsi.”
“Mul pole tuju.”
“Ma vist ikkagi pole selline inimene.”
“Teen seda kunagi hiljem.”

Mõnikord tekitab see suurt segadust. Ma ju olin valmis seda tegema ja ma tõesti tahtsin seda teha, miks ma nüüd siis tunnen, et ma ei taha? Nagu ma oleks järsku hoopis teine inimene, teistsuguse saatusega?

Osad inimesed võivad sellesse auku aastateks jääda, kui samastuvad oma tunnetega ja hakkavad oma mõtetega seda ajutist reaalsust püsivaks kinnistama, kuid paljud meist kordavad lihtsalt sama tsüklit üha uuesti ja uuesti.

Ühel hetkel avame oma silmad ja kõik tundub imelihtne. Me teame, kes me oleme ja mida me tahame. Oleme kontaktis oma suurimate unistustega ja liigume jõudsalt nende poole. Meis pole kahtlustki, et tegemist on õige teekonnaga. Tunneme enda sees tohutut kirge, loovust ja inspiratsiooni – kõik on imelises voolamises. Kehas on energiat lausa nii palju, et ükski samm ei tundu vajavat suurt pingutust.

Aga äkitselt kaotame teadlikkuse ning astume uudishimust pinnapealsusesse (ajutiste naudingute maailma), millest hing toitu ei saa. Kui energialaeng on otsa saanud, hakkab tühjus ja pimedus nüüd ligi hiilima. Järsku oleme segaduses, identiteedikriisis ning motivatsioonipuuduses. Meil ei ole tegutsemiseks energiat, vaid tahame pigem sihitult laiselda, nautida ja enda tähelepanu kõrvale viia. Sellises seisundis unistame näiteks lõputust söömisest, seksiisu rahuldamisest, ostmisest ja tarbimisest, meelelahutusest. Esiplaanile tõusevad egoistlikud harjumused, mis tunduvad selles seisundis väga hinnalised, kuid sisimas on teadmine, et tegemist on vaid aeglase suremisega, mis väärtust ei loo. Inimene unustab, et õnn on puhas sisetöö, ja hakkab armastust otsima välismaailmast.

Kõrvalekalde tagajärjed sõltuvad sellest, millal me teadvustame oma kõrvalekallet, ja kui kauaks laseme endil sellesse jääda. Aastate jooksul kinnistatud harjumused mängivad siin väga suurt rolli. Mõni inimene suudab sihipärase ja ratsionaalse käitumise juurde naaseda kergemalt kui teised. Aga isik, kes on harjunud mugavustoonis istuma ja kellel puuduvad enesejuhtimise oskused, võib mitmeks päevaks või isegi nädalateks sedasi raiskama jääda, kui teda miski tegutsema ei sunni. “Inimene on nii laisk kui laisk tal lastakse olla” – kui inimesel puudub kontakt (kasvõi ajutiselt) oma südame ja hingega, on see ütlus väga tõene.

Mis inimest tavaliselt august välja tirib?

Kohustused ja hirm – ellujäämisinstinkt annab märku ja ütleb, et on vaja tööle minna või koolitööd ära teha. See töötab meie kasuks, kuna paneb meid liikuma, kuid see on vaid poolik lahendus. Isikliku visiooni puudumine ja hirmu mõjul mingite ettekirjutiste järgimine ei tee meid õnnelikuks.

Frustratsioon, kurbus, viha – kõik need emotsioonid on suurepärased käivitajad ja eluenergia tõstjad, kuid tulemus sõltub sellest, kuidas nendega ümber käia ja kuhu need tunded suunata. Mõnikord võivad need nii võimsad olla, et paisatavad meid otse jõe teisele kaldale. Sellistes intensiivsetes tunnetes on suur vägi sees, sest need panevad meid valima – elu või surm, vabadus või vangla, õnn või kannatus. Inimesel tekib selge arusaam ja otsus: “Ma PEAN muutuma!”

Stabiilne tühjus, enese tuimestamine ja petmine ei vii tavaliselt kuhugi, kuid rasked emotsioonid aitavad meid alati hädast välja. Seepärast ei tasu tundeid karta ega alla suruda, vaid nende üle tasub pigem tänulik olla! Emotsioonide kaudu me hingelt sõnumeid saamegi.

Aga kas me peame ootama kuni välismaailm meid tegutsema sunnib? Kas meie süda peab valust kisama enne kui me ennast kätte võtame?

Loomulikult mitte ja sellepärast elu nii imeline ongi. Meil on igal hetkel võimalus oma teadvuseseisundit muuta. Vaid üks sõrmenips ja ärkame taaskord uues maailmas.

Kogu meie reaalsus on meie vastutada. Aga kõigepealt me peame sellest teadlikuks saama. Me peame kogema, et mõista oma piiritut väge.

Teadlikkus

Teadlik olemine või mediteerimine on oma olemuselt mõtete, tunnete ja kogemuste vaatlemine, justkui istuksid kinosaalis ja vaataksid filmi, olles seejuures täiesti neutraalne.

Teadlikkuse omamine on suurepärane algus, sest sellega lõpetame endale augu kaevamise ning suudame objektiivselt olukorda hinnata. Me ei mõista ennast hukka ega arva, et praegune reaalsus jääb igavesti kestma, vaid me lihtsalt vaatleme olukorda ja mõistame, et me saame seda igal hetkel muuta.

Kuid teadvustamisest tihti ei piisa. Kui oleme tihedasse võrku kinni jäänud, siis meil on vaja jõudu, et teha see julge samm ja astuda oma mugavustsoonist välja. Me peame lõpetama enese saboteerimise (panema veebilehitseja akna kinni, tõusma püsti, minema välja), ning selleks on vaja käivitusenergiat.

Kui oleme langenud madalasse seisu ning kaotanud kontakti oma kirega, siis meid ei aita ajutiselt peas vilkuvad mõtted ja mälestused unistustest, väärtustest või mineviku kogemustest. “Ma olen teadlik nende mõtete valelikkusest. Ma tean, et see on ajutine seisund. Ma tean, mis on õige ja mida ma tõeliselt tahan, aga miks ma siis ikkagi ei tegutse?”

Kogu elu koosneb energiatest ja võnkumistest. Kui mõttel puudub meie praeguse seisundiga resonants, siis me ei suuda seda tõsiselt võtta. Seepärast on väga oluline kõigepealt oma energiataset tõsta.

Sobiva teadvuseseisundi loomine

Kuidas mõjutada oma teadvuseseisundit ehk luua uusi mõtteid, tundeid, uskumusi ja kogemusi?

• LIIKUMINE – värske õhk, inimesed, suurem pilt, vereringe, hapnik. Mida teed oma kehaga? Kus Sa viibid?
  Kuidas Sa enda keha liigutad, millises asendis oled? See mõjutab meie energiataset märgatavalt. Näiteks seljaga vastu tooli vajumine: mitte laiskus ei pane meid seda tegema, vaid selline kehaasend teeb meid laisaks. Igal sammul on mingisugune sõnum ja eesmärk. Meie liigutused räägivad loo sellest, millised inimesed me tahame olla.
• MEDITEERIMINE – kohalolu, vaikus, avarus. Võimalus olla iseendaga, lasta lahti programmidest ja ahelatest.
• HINGAMINE – mida sügavam ja aeglasem, seda rahulikum meel. Kui muudad oma hingamist, muudad oma taju.
• POSITIIVNE EESKUJU JA PEEGELDUS. Kontakt teise inimese kirega. Hea artikkel, video, film või raamat. Midagi, mis tuletab meelde. Midagi, mis paneb tundma.
• SUHTLEMINE – inspireerivad inimesed, ühendumine. Positiivne energiavahetus tuletab meelde, millised on Su väärtused ja unistused.
• TOIT – kui värske ja vesine, kui kergesti seeditav? Toit võib teha meid uimaseks või anda meile tegutsemiseks energiat ja tahet.
• UNI – kui keha suudab sügavalt puhata, on meel rahulikum ja erksam. Kooskõla loodusliku rütmiga (varem uinumine ja ülesärkamine) mõjub tervisele hästi, samas ülemagamine tekitab zombiliku tunde.
• FÜÜSILINE RUUM – kas tuba on puhas ja hästi organiseeritud? Kõik üleliigne neelab hinnalist vaimset ressurssi, seega mida minimalistlikum elu, seda mõnusam.
• MUUSIKA – inspireerivad muusikapalad aitavad tihti keskmesse naaseda ning oma suurimat potentsiaali meelde tuletada (minu PowerMusic playlist).
• MUUD NIPID – positiivsed afirmatsioonid, visualiseerimine, tänulikkus, laulmine ja kõik teised meeldivad tegevused.

Selle kõik võtab kokku FOOKUS – millest mõtleme ja kuhu me tähelepanu suuname, sellest saab ka meie reaalsus.

Meil on nii palju võimalusi oma teadvuseseisundi muutmiseks ja uue reaalsuse loomiseks. Aga ka nende sammude tegemine vajab mõnikord tahtejõudu. Kindlat otsust ja valikut. See sõltub sellest, millisest punktist Sa alustad – kui palju on Sul hoogu ja võimendust. Suunda on alati kergem vahetada esimeste apsakate ehk tähelepanu kadumiste juures.

See on võimalus ennast juhtima õppida ning enda tahtejõudu kasvatada. Kui me nii võimsad oleme, miks peame soodsaid tingimusi ootama? Me saame koheselt kõike muuta.

Kui seda tahtejõudu napib, siis mõistlik on alustada kõige lihtsamast. Mis on kõige vähem energiat kulutav samm, mis võib uue alguse luua?

Minu jaoks on see hingamine. Paari sammu tegemine. Arvutist või muudest segavatest faktoritest eemaldumine. Hiireklõps X-i peale või Shut Down lüliti vajutamine. See ei ole tegelikult nii raske kui tundub. ?

Seejärel hakkab hing tasapisi ärkama, ja hoog kasvab suuremaks. Järgmisena on vaja vaid teadlikkust säilitada ning rongil sõita lasta.

Iga inimese sees peitub geenius, kes ootab sobivat mänguruumi. Anna talle see võimalus ja imed hakkavad sündima!

Madis Mark

Allikas: Madis Marki blogi

Pilt: Andela 1998 / DeviantArt