Fotokollaaž: Pixabay (chermitove + 2023852) + Telegram + Canva

Homöopaat ja kahe lapse ema Merle Martinson kirjutab, et meie ühiskonnas on väga palju tabuteemasid – palju hirme, mille taha me peitume ning millest avalikult rääkimist me ei talu. Üks nendest teemadest on seks. Vanemad on sageli seksiteemadest nii häiritud, et lastega sellest rääkimist välditakse või häbenetakse või reageeritakse üle. Miks ometi, kui see on elu normaalne, kaunis ja edasiviiv osa?

Selleks, et rõõmsa tujuga magama minna, kuulasime Nikki Glaseri püstijalakomöödiat. Nagu koomikutel ikka kombeks, laveeris ka tema väga lähedal sündsuse piiridele, rääkides enda vagiinast ning seksist äärmiselt avatul viisil. Samas tõi ta välja tõsiasja, millele on väga keeruline vastu vaielda: meil puudub seksuaalõpetus inimlikul viisil.

Erroris lapsevanemad

Vanemad on sageli seksiteemadest nii häiritud, et lastega sellest rääkimist välditakse või siis pabistatakse, häbenetakse või reageeritakse üle. Koolis räägitakse põhiliselt suguhaigustest ja tegevusest kliiniliselt. Noorel inimesel jääbki nii üle infot koguda sõpradelt ja pornot vaadates, aga ka sealt ei saa ilmselgelt tegelikku elu õppida.

Märkasin just sotsiaalmeedias postitust, kus täiskasvanud inimesed pidasid katastroofiks Ameerikas välja antud töövihikut, kus on pildil inimese suguelundid. Lehekülg andis ka infot, et kõigil on need erinevad – erineva suurusega häbememokad, erineva kujuga peenised. Töövihik oli soovituslik alates 5. eluaastast. Ma olin üsna ainuke, kes arvas, et sellised teemad ei tohiks olla tabuteemad ja täiskasvanutes paanikat tekitada.

Olen ennegi näinud, et nendel teemadel koolituste peale lasteaias on täiskasvanud täiesti erroris. Lapsi peab kaitsma nende endi suguelundite tundmise eest?!

Jah, me võime vaielda selle nn koolituse läbiviimise meetodite üle, aga teadlikkus on vägagi vajalik kõigile. Küll ajapikku lähevad ka viisid, kuidas infot edastada, paremaks. Siin peaks juba julge pealehakkamise eest tegijaid kiitma.

Seksuaalne väärkohtlemine ja sugude teema

Kui süveneda seksuaalkuritegudesse laste vastu, siis need on sageli toime pandud veel väiksemate kui 5-aastaste kallal, nii et iga täiskavanu peaks olema õnnelik, et nende lastele õpetab keegi neid piire tundma ja teadma juhul, kui ta ise seda teha ei suuda. Lapsed peavad teadma ja saama signaali, et nende suguelundite puutumine võib mõnel juhul olla ebasobiv ning et nad peavad sellest rääkima, kui selline asi juhtub. Laps ei peaks sellist asja teada saama negatiivse läbielamise kaudu. Kui tal ei ole seda infot, siis ta ei saagi aru, et see on vale. Kahetsusväärne on, et täiskasvanud enda tabuteemade pärast ei saa selliseid asju rahulikult käsitleda.

Umbes 5. eluaastast alates hakkab laps rohkem aru saama erinevatest sugudest. Laps tunneb selle vastu ka suuremat huvi. Järgmine iga, kus on üsna hilja neil teemadel rääkida, on siis, kui laps on juba tiinekas ja segaduses, mis soost ta võiks olla. Segadust tuleb elus üsna harva ette, kui asjad on varem normaalsel viisil ära seletatud, nii et ei ole keelatud küsimusi ega mõtteid. Kindlasti on selle segaduse taga veel erinevaid muid probleeme, aga kui me ei suuda väikelastega rääkida inimlikul ja normaalsel moel suguelunditest, siis ilmselt on ka see probleemne koht.

Paljud õppematerjalid tutvustavad lastele ka seda, et mõned inimesed on geid. Ka see tekitab osas täiskasvanutes paanikat, mis ilmselgelt näitab, et arutult rünnatakse asju, mida ise kardetakse. Millele on pandud lihtsalt sildid juurde, aga see ei kaota fakti, et mõned inimesed on seksuaalsuse mõttes geid. Minu jaoks ei ole ühestki otsast inimlik, et me tõrjume kedagi tema seksuaalsete eelistuste tõttu. Mind ei kahjusta kuidagi, kui mu naabrinaine või -mees on gei. Mul ei kuku sellest ükski kehaosa küljest ära ega jää ma ka pimedaks. Mis sa arvad, mis sinuga juhtub, kui su sõber või laps on gei? Mida sa kardad? See pole nakkushaigus. Aga miks me siiani seda sellisena käsitleme?

Mõtteaineks üks huvitav uuring

See põhjendus, et sulle ei meeldi geid ja sa ei saa neist aru ei anna õigust kedagi mõnitada või keelata tal oma loomust järgida. See on üsna sama teema, et “mulle ei meeldi sinised särgid, ilmselt kõik nende kandjad on väärakad”. Ilmselgelt siniste särkide kandjad pole väärakad, vaid toredad inimesed, kes kannavad siniseid särke. Mina lihtsalt ei kanna. Vahel peab asju lahti seletama kolme-aastase tasandil, kui olukord seda nõuab.

Kellel on selle geide teemaga nii suur probleem, siis nende jaoks tooks siia mõtteaineks huvitava uuringu aastast 2010, mida kajastas National Geographic. Nimelt tehti kindlaks, et kui lindudele anti raskemetalle sisaldavat toitu, siis märkimisväärne osa lindudest hakkas end väljendama homoseksuaalselt. Lindude viljakus vähenes. Need sümptomid kadusid, kui linnud hakkasid taas puhast toitu saama. Äkki selle peale hakkab mõnda inimest huvitama, mis me oma lastele sisse süstime ja milliseid kemikaale laseme oma toidusse panna. Pigem tegeleks sellega ja lõpetaks inimeste terroriseerimise.